Inspiratsioonipäev toimus 22. oktoobril 2009 Tallinnas. 

Kui räägitakse kodus ja distantsilt töötamisest, siis on igaühel omaenda kogemusel põhinev kindel arvamus. Taaskord tulid erinevad seisukohad välja kaugjuhtimise inspiratsioonipäev MASU kasu. Kui Tiit Pruuli leidis, et distantsilt saab otsuseid teha, kuid vaja on oma töötajaid aegajalt silmast silma näha, siis Daniel Vaarik tutvustas lausa virtuaalkeskkonda Second Life, kus igamees võib virtuaalselt elada, töötada ja peregi luua. Ilmselt langevad enamiku eelistused nende kahe äärmuse, null-tolerants kaugtööle vs. täielik kaugtöö, vahepeale.

Mitte kohal käimine, vaid tulemus on tähtis

Distantsilt töö võtmeküsimuseks näib olevat nii töötaja kui tööandja poolne enesemotivatsioon. Enesedistsipliini aluseks on üldisemad küsimused: kas mulle meeldib töö, mida ma teen ja kuidas mulle sobib minu töökorraldus. Riigisektori esindajana arvas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske, et kontorisse kokkukäimine ei kao kuhugi. Enamikule inimestest sobib tööülesande läbiarutamine kolleegide ja ülemusega rohkem kui töö tulemuses kokku leppimine.  “Inimene on laisk ja ta teeb nii vähe tööd, kui võimalik”, leidis pr Priske. Talle sekundeeris ka Taavi Kotka, Webmedia juht, kes leidis, et kodus on ennast raske pere ja koduste toimetuste kõrvalt tööd tegema motiveerida.

Populaarse lasteveebi lastekas.ee juht Janika Leoste aga oponeeris veenvalt oma virtuaaljuhtimise kogemustega töötajaid kodudest palgata. “Kui inimene ei ole kodus motiveeritud töötama vaatamata sellele, et tulemuses on kokku lepitud, siis ei tööta ta ka kontoris ülemuse nina all istudes”. Leoste sõnul ei pane ta pahaks, kui tema firma töötaja teeb veel mõnele tööandjale tööd, sest ta ostab töötaja tulemust mitte kohaloldud töötunde.

Ilmselt on inimesi, kellele kaugtöö sobib, ja on inimesi, kelle enesemotivatsioon ei ole piisav, et ennast kontorist eemal tööle sundida. Mõni vajab inspiratsiooniks kontori keskkonda ja tööletuleku-rutiini, teine on motiveeritud  töötama oma kodus või kasvõi liiklusvahendis, kui tal tööisu peale tuleb. Töötamisel pea ja arvutiga on järjest raskem vahet teha töö ja vaba aja vahel. Samas nõuab distantsilt tööle lubamine, lisaks uuele mõtteviisile tööst ja tulemusest, ka uutmoodi töökorraldust. Muidu teevad kodustöötavad alluvad ülemuse elu raskeks, sest keda sa juhid, kui kontor on tühi ja kõik töötavad distantsilt?

Võti on enesejuhtimisoskus

Henn Pärn küsis, kuidas siis traditsioonilise töösse suhtumisega ehitada innovaatilist riiki? Kust peaks alustama ja mida muutma? Uutmoodi efektiivsem töö- ja elukorraldus saab alguse iga inimese, nii töötaja kui tööandja motivatsioonist ja enesejuhtimisest. Kui inimene ei tee kodus tööd, siis tõenäoliselt ei tee ta seda ka kontoris. Siin on tähtis roll ka haridussüsteemil – aidata inimesel leida oma võimetele vastav töö, mida talle teha meeldib. Kui see õnnestub, on tööturule sisenejal piisav enesemotivatsioon ja loov suhtumine töösse, ilma milleta ei saa efektiivselt teha ükskõik millist tööd. Seega ainus vahend vabanemaks manufaktuuriaegsest töökorraldusest, kus kellast kellani kindlas kohas peab olema, on enesedistsipliin ja motivatsioon. See aitab oma aega oskuslikult jagada töö ja muu elu vahel, tähtaegadest ja lubadustest kinni pidada ning leida inspiratsiooni tehtavas töös.

Kohaletuleku-, helistamise- ja MSN-i põlvkonnad

Töötamise sh kaugtöö tehnilisest küljest rääkides võib öelda, et see on maitse asi, kuidas efektiivselt töötada: kas mida rohkem isiklikku suhtlemist ja vähem infotehnoloogiat suhtlemisel on parem või vastupidi. Terav lõhe paistab minevat põlvkonda pidi, kus ilma arvutiteta üleskasvanud eelistavad telefoni ja silmast silma suhtlemist veebivestlusele. Arvutipõlvkond tunneb ennast mugavalt Skype ja MSN-i kasutades. Elektroonilise suhtluse eelisteks on see, et e-postile ja veebivestluses saab vastata läbimõeldult ja endale sobival ajal. Samal ajal kui telefonikõne võib tulla ebasobival ajal või kohas, kus ei saa parimal viisil vastata. Tähtis on leida mõlemale poolele sobivaim viis suhtlemiseks.

Daniel Vaarik tõi suhtlusvahendite efektiivsust võrreldes välja üllatava tõsiasja: silmast silma suhtlemisel ei pruugi olla vähem nn müra kui telefoniga ja telefoniga suheldes ja telefoniga vähem kui mailides. (Mälu järgi toodi välja, et verbaalne osa moodustab vaid 8% saadetavat infost). Enne, kui mailile vastad, saab mõelda ja vastata sulle sobival ajal – seetõttu võib suhtlemise kvaliteet olla kõrgem. „Mõni inimene tuleb su ruumi ja on läbinisti infomüra, samal ajal kui sõnumeid saates saab jääda konkreetseks ja efektiivseks“.  Ja mis siis kui see infomüra sinu ruumis on su oma ülemus?!

Koostas: Kristina Täht, Kaugtöö Ühing

SLAIDID

Kaugtöö ja virtuaaltöö: koostöö IKT vahendusel, Gerda Mihhailova, Tartu Ülikooli Pärnu kolledž (ettekande slaidid)

Inspireerivad demonstratsioonid suhtlusvahenditest ja -keskkondadest, virtuaalsest kohal olemisest, Mart Parve, SA Vaata Maailma, Skype (ettekannete slaidid)

IKT mõju meie igapäevasele koostegutsemisele, Daniel Vaarik, kommunikatsiooni ekspert (ettekande slaidid)

Üritus toimus projekti „Era- ja avaliku sektori organisatsioonide ning kohalike omavalitsuste juhtimisvõimekuse tõstmine paindliku töökorralduse osas“, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Partnerid: