17. juunil 2010 arutasime Kuusalu Tööstuspargis, kuidas alustada ja edendada koostööd Tööstuspargi  ja Kuusalu kaugtöökeskuse vahel.

Kuusalu Tööstuspark asub endises haagiste tehase ruumides. Olemas on tootmispinnad ja kaasaegselt sisustatud vabad kontoripinnad. Vaata lähemalt:  www.rime.ee/kuusalu

Tööstuspargi juhi Jüri Tümanoki hinnangul pakub Tööstuspark head keskkonda tootmisettevõtetele. Lisaks tootmisruumidele on võimalik kasutada ka heas korras kontoriruume ja lisateenuseid.

Lisateenuseid saaks laiendada Tööstuspargi ja kaugtöökeskuse koostöös: paindlikult kontoripindu kasutavad äriteenuseid pakkuvad väikeettevõtted või vabakutselised, nt raamatupidamine, sekretäriteenus, personaliarvestus, disain, turundus, reklaam, tark- ja riistvarahooldus, veebihaldus, saavad pakkuda teenuseid ka Tööstuspargis toimetavatele tootmisettevõtetele. Äriteenuseid saaks pakkuda üle veebi ka teistele piirkondadele. Selline koostöö looks võimaluse ettevõtjate sünergia tekkeks Kuusalu piirkonnas.

Lepiti kokku koostöös Kuusalu Tööstuspargi ning Lahemaa kaugtöö- ja koolituskeskuste vahel, viimane arendab kaugtöökeskuste võrgustikku piirkonnas ning osaleb Kaugtöö Ühingu üle-eestilise võrgustiku arendamises. Ühiselt hakatakse korraldama koolitusi ning pakkuma tuge väikeettevõtjatele ja vabakutselistele.

Üritusel osalenud Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi tõi välja Kuusalu valla ettevõtluskeskkonna tugevustena hästi välja arendatud infrastruktuuri, hea logistilise asukoha ning kohaliku omavalitsuse suutlikkuse. Puudusena nimetas ta tööjõu puudust ja selle madalat kvalifikatsiooni. Vallal ei ole ka teada, kui palju inimesi töötab piirkonna ettevõtete jaoks, kui palju teiste piirkondade ettevõtetele ning kui palju on pendelrännet. Probleemiks on ka lasteaiakohtade nappus, mis võib takistada tööturul osalemist.

Valla rolli ettevõtluskeskkonna parandamisel nägi Kirtsi piirkonna ettevõtlusstrateegia kujundamisel, huvigruppe arvestava üldplaneeringu ja keskkonna strateegia koostamisel, kvaliteetsete ja kiirete KOV teenuste arendamisel, tööturu vajadustele vastava kutseõppe korraldamisel, vee- ja kanalisatsiooni arengukava ning jäätmekava olemasolu tagamisel, elanike vajadustele vastava haridus, vaba-aja ja sotsiaalteenuste korraldamisel.

Kaugtöökeskuste ja Kuusalu Tööstuspargi töö edendamisel nägi Kirtsi valla rolli eelkõige moraalses toes ja käivitamisel kaasa mõtlemises. Rahalised vahendid keskuste arendamiseks vallal puuduvad. Kuna KOVide tegevust reguleerivad väga paljud seadused, on valla prioriteediks täita eelkõige seadusest tulenevaid kohustusi. Ettevõtluse ja inimressursi arendamisega tegelevad teised asutused nagu Maakondlikud arenduskeskused, Töötukassa jt, rääkis Kirtsi.

Vaata vallavanema Urmas Kirtsi ettekannet …

Räpina Äriabikeskuse juhataja Leo Kütt rääkis sihtasutuse tööst ja selle finantseerimisest. Sihtasutus on moodustatud Räpina linna ja Räpina valla poolt piirkonna ettevõtluse arendamiseks. Äriabikeskus korraldab ettevõtjatele koolitusi, nõustab alustavaid ettevõtteid, pakub soodsatel tingimustel sisustatud kontoriruume, uue teenusena pakutakse juriidilist nõustamist.

Koolitused on ettevõtjatele tasulised, kuid see motiveerib osalema ning aitab väärtustada pakutavaid teadmisi. Nõustamine on ettevõtjatele teatud ulatuses tasuta. Äriabikeskus korraldab ka infovahetust ettevõtjate vahel, aitab leida büroo või tootmispindu ning nõustab finantseerimisvõimaluste leidmisel. Leo Küti sõnul on väikeettevõtjatele nõustamine ja Äriabikeskuse tugi väga olulised, samuti omavaheline suhtlemine.

Sarnaselt Kuusalu vallale on ka Räpinas küsimuseks tööjõu kvaliteet: pikalt tööturult eemal olnud inimesi on väga keeruline tagasi tööturule tuua. Väiksemas piirkonnas on inimeste taust, oskused ja kogemused üldiselt teada, seetõttu on ka lihtsam töötajaid soovitada.

Tööandjate Keskliidu ja Kaugtöö Ühingu projektijuht Kadri Seeder ütles, et väikeettevõtlus on üldjuhul nakkav ja teiste ettevõtjate kogemus julgustab ettevõtlusega alustama. Oluline on ka ettevõtjate vaheline koostöö, lisaks kogemuste jagamisele, võimaldavad kaugtöökeskused jagada kulusid, kasutada soodsatel tingimustel professionaalselt sisustatud töökohti ning vastastikku teenuseid tarbida.

"Selles suhtes on kaugtöökeskuse ja inkubaatori piir ähmane. Tegelikkuses ei olegi oluline, kuidas me keskusi täpselt nimetame – kaugtöökeskuseks, kultuurimõisaks, inkubaatoriks, loomemajanduskeskuses vms -, oluline on, et need aitavad kaasa piirkonna arengule," ütles Kadri.  

"Kaugtöö ei ole omaette eesmärk. Õigem on rääkida "targast töökorraldusest", kus töö tegemise aeg ja koht valitakse vastavalt töö sisule – kus ja millal on seda tööd kõige efektiivsem teha. Sellise töökorralduse puhul on tööandja ja töövõtja pigem partnerid, kes jagavad vastutust. Paljud kaugtöötajad on iseendale tööandjaks, kuna see võimaldab kõige suuremat paindlikkust," lisas ta.

Kaugtöö Ühingu Šotimaa õppreisil tutvuti Välis-Hebriidide saarestiku kogemusega. Seda piirkonda iseloomustab raskesti ligipääsetavus ning rahvastiku vähenemine. Seega peavad nad tegelema nii inimeste kui töö saartele meelitamisega. Muljetavaldav oli nende terviklik lähenemine, mille käigus arendati elukeskkonda, ettevõtluskeskkonda ning kujundati piirkonna mainet ja identiteeti.

Vaata Lahemaa KKK ettekannet …

Lisainfo: Kadri Seeder, kadri@telework.ee, 5093039.