Telework 2011: A Special Report from WorldatWork

Kaugtöö levikut ja praktikaid Ameerikas vaatlev uuring toob välja, et regulaarselt kaugtöö tegevate inimeste hulk on viimasel ajal langenud. Ilmselt on selle põhjuseks tööturul toimunud muutused: suurenenud tööpuudus ja inimeste ebakindlus oma töö säilimise osas.

 


Kaugtöö potentsiaalne kasutus ettevõtetes
Uuringuraport
Autor: Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR
Tallinn 2011

Targa töö ühingu tellimusel valminud uuring analüüsib, milliseid lihtsamaid töid võiks teha kaugtöökeskustes ning kas ja millistel tingimustel on tööandjad nõus neid töid ettevõttest välja andma.
 


Kaugtöökeskuste füüsilise ja virtuaalse töökeskkonna disain
Autor: Heldi Raudsepp
Juhendaja: M. Sc. Mart Laanpere
Magistritöö, Tallinna Ülikool, Informaatika Instituut,
Magistritöö, Tallinn 2011

Heldi Raudsepa töö annab ülevaate kaugtööga seotud mõistetest, kaugtöökeskuste ajaloost Eestis, teiste riikide praktikatest ning loob visiooni, kuidas arendada kaugtöökeskuste füüsilist ja virtuaalset töökeskkonda võrgustikuna.


Kommunikatsioon ja motivatsioon kaugtöös Eesti kaugtöötajate näitel
Autor: Maire Forsel
Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
Tartu 2011

Maire Forsel uuris oma bakalaureusetöös, kuidas on Eestis kaugtöötajate töö korraldatud ja mida kaugtöötajad ise oma tööst arvavad ja mida tunnevad. Küsitlusele vastas 140 kaugtöötajat üle Eesti. Kaugtöö toimimise juures on oluline tööandja ja töövõtja vaheline usaldus, töötaja sisemine motivatsioon ja valmisolek vastutada töötulemuste eest, on uuringu peamise järeldusena välja toodud.
 


Eesti avalike internetipunktide kaugtööpotentsiaal
Autorid: Sten Anspal, Epp Kallaste

2010. aastal viis Rakendusuuringute Keskus CENTAR Eesti Kaugtöö Ühingu tellimusel läbi uuringu Eesti avalike internetipunktide kaugtööpotentsiaali kaardistamiseks.

Uuringu käigus kaardistati Eesti internetipunktides kaugtööks vajaliku tehnilise ja
toetava infrastruktuuri olemasolu, seisukord ja kasutamistingimused; selgitati välja, millised internetipunktid praegu toimivad kaugtöö tegemise kohtadena; kirjeldati kaugtöö tegemise iseloomu ja ulatust neis internetipunktides; analüüsiti, milliste tunnuste (infrastruktuur, asukoht, tugiteenused jne) poolest eristuvad need internetipunktid, mis toimivad kaugtöökeskustena, neist, kus kaugtööd ei tehta.
 

 


Management Challenges Arising from the Use of Virtual Work
Baltic Journal of Management, Vol 4. No.1, pp. 80-93.
Gerda Mihhailova

Artikkel räägib virutaalsete meeskondade tööst, kus grupp inimesi, kes asuvad erinevates kohtades, teevad tööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, kasutades selleks info- ja kommunikatsiooni tehnoloogiaid (IKT). Sellistes meeskondades töötamine ja nende juhtimine nõuab nii töötajatelt kui tööandjatelt täiesti uute kompetentside arendamist. Tõrked tekivad siis, kui virutaalmeeskonda püütakse juhtida sarnaselt tavapärasele, iga päev silmast-silma kohtuvale, meeskonnale.

Juttu on ka kaugtöö mõistest – telework, telecommuting, virutal work – kuidas need ajas on muutunud ning kuidas rõhuasetus töötamise füüsiliselt kohalt on nihkunud IKT vahendite kasutamisele virtuaaltöö puhul.


Virtual work and its challenges and types
The Business Review Cambridge, Vol.12, No.2, pp. 96-103
Gerda Mihhailova, Kandela Õun, Kulno Türk (Tartu Ülikool)

Artikkel baseerub 323-lt organisatsioonilt kogutud andmetel (vastajaid 3156) ja keskendub küsimustele, mis on seotud IKT-vahendite kasutamisega kommunikatsioonis ühiste eesmärkide saavutamisel ja koostööl. Uuringu tulemused näitavad, et virtuaaltööd kasutatakse üsna tihti, aga selleks kasutatavad juhtimistehnikad kipuvad sobima rohkem tavapärase töökorraldusega.

Uuringu käigus arendati välja mudel, mis võimaldab määratleda virtuaaltöö tüübid. Välja pakutud mudel kirjeldab meeskonnatöö käigus toimuvat kommunikatsiooni kolme-dimensiooniliselt: kommunikatsiooni rikkus (alates silmast-silma suhtlemisest kuni kirjade ja raportiteni), kommunikatsioonile kuluv aeg, kommunikatsiooni sagedus. 


Kaugtöö Eesti organisatsioonides. Juhtumiuuringud.
Tellija: Eesti Kaugtöö Ühing, uuringu teostaja CentAR OÜ

Uuring kirjeldab kaugtöö kasutamise praktikat ja selle erinevaid tahke üheksas Eesti organisatsioonis. Igas organisatsioonis viidi läbi intervjuud, mille põhjal kirjeldati kaugtöö rakendamise korraldust ning selle positiivseid ja negatiivseid külgi juhtide ja töötajate vaatenurgast. Uuringus on antud ülevaade varem kaugtöö rakendamise teemal läbiviidud uuringutest ja väljatöötatud juhendmaterjalidest. Uuring on aluseks kaugtöö alase juhendmaterjali ja koolitusprogrammi välja töötamiseks.

Uuring valmis Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud Eesti Tööandjate Keskliidu ja partnerite projekti “Era- ja avaliku sektori organisatsioonide ning kohalike omavalitsuste juhtimisvõimekuse tõstmine paindliku töökorralduse osas” raames ning uuringu tellija on Eesti Kaugtöö Ühing. Loe projekti kohta pikemalt …


Ettepanekud kaugtöö edendamiseks
Eesti Kaugtöö Ühing

2008. a. suvel valmis MTÜ Arhipelaagi tellimusel Eesti Kaugtöö Ühingu raport “Ettepanekud kaugtöö edendamiseks”. Raport toob välja peamised kitsaskohad kaugtöö edendamisel ning esitab ettepanekud kaugtöö edendamiseks.


“Kaugtöö kojutulek” – artiklite ja esseede kogumik (Tallinn, 2008)
MTÜ Arhipelaag

18. aprillil 2008 ilmus trükist artiklite ja esseede kogumik “Kaugtöö kojutulek”. Tegemist on mitmetahulise ja huvitava lugemismaterjaliga, mis avab kaugtöö temaatika nii filosoofilisest kui praktilisest küljest vaadatuna.

Raamatu toimetaja Ere Naat: “Meie eesmärgiks oli täita lünk, mis siiani kaugtöö-alases teabekirjanduses Eestis valitses. Raamat kirjeldab hetkeseisu – seda nii mõtteviisis kui läbiviidud uuringute seisukohast. Teiselt poolt on väljaanne lähtepunktiks järgmistele uuringutele. Raamatu valmimisse andsid oma panuse paljud inimesed autorite ja kommentaatoritena – suur aitäh neile kõigile. Teistele aga head lugemist!”

Raamat on saadaval MTÜst Arhipelaag ja Eesti Tööandjate Keskliidust. Samuti on raamat allalaetav pdf-formaadis siit leheküljelt – vt ülevalt poolt.  


Telework as a Solution for Senior Workforce Kaugtöö kui lahendus vanemaealisele tööjõule
René Arvola, (research in Tallinn University of Technology, 2008)

Töö käsitleb kaugtöö ja vanemaealiste töötamisega seotud küsimusi.  


 “Kaugtöö tasuvuse analüüs ettevõttes OÜ WEB EXPERT”
Bakalaureusetöö, Aivar Koppas (Tallinn 2007)

Tänapäeva ettevõtete töökorraldus on hoopis teistsugune, kui veel kümmekond aastat tagasi. Kui varasematel aegadel oli peamiseks töökohaks ettevõtte kontor, siis praegu otsitakse võimalusi, et töötajad ei oleks kontoriga nii tihedalt seotud. Kaks peamist põhjust selleks on kulude kokkuhoid ning töö efektiivsuse suurenemine. Suuremad kuluartiklid, mida püütakse vähendada, on kulutused kontori pinnale ning
tööreisidele.

Kaugtöö abil on võimalus lahendada sotsiaalseid probleeme. Inimesed, kellel on mingi puue või muul põhjusel ei ole võimelised tulema kontorisse igal tööpäeva hommikul, saaksid tööd teha kodus neile ette antud mahus. See aitab suurendada sellistel inimestel sissetulekut ja tunda ennast aktiivse ühiskonna liikmena, mis nende jaoks on veel tähtsam.

Kaugtööd on praeguseks hetkeks veel vähe uuritud, sest tegemist on eriti viimasel kümnendil laiemalt levima hakanud töövormiga. Kaugtööd saab kirjeldada kahe põhilise tunnuse abil. Ned on töötamine väljaspool kontorit ning telekommunikatsioonivahendite olemasolu. Need kaks iseloomujoont olid mainitud paljudes kaugtöö definitsioonides.


Place of work and working condition 
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond, 2007

Nimetatud uuringu aruanne keskendub EL töötajate töötingimustele, kellel võib olla rohkem kui üks töötamise koht. Aruanne vaatab nende töötajate tervise ja turvalisuse riske. Samuti analüüsitakse töökorralduslike küsimusi, nagu autonoomsust, juhtimist, võimalikke probleeme seoses isolatsiooni sattumisega, samuti seoseid nõuetega tööle ja töötempole. Vaadeldakse ka tööajaga ning töö-ja isikliku elu ühitamisega seotud küsimusi, sh organisatsiooni töökorralduse paindlikkust, mõju tööajale ning töö- ja isikliku elu piiride ähmastumist kodus töötajate puhul. 


Töö ja pere: paindlik töökorraldus ja lastevanemate tööhõive
Choices & Balance, 2007

ESF EQUAL programmist rahastatud Tööandjate Keskliidu ja partnerite projekti “Choices & Balance” raames 2007. a. väljaantud raamat “Töö ja pere” annab ülevaate paindlikkuse mõistest töökorralduses, erinevate paindlike töövormide levikust, juriidilistest aspektidest paindlikkuse rakendamisel, väikelaste vanemate töötamisega seotud erinevatest küsimustest ning tööandjate suhtumisest paindlikult töötamisse.


Kaugtöö töötajate motiveerimise vahendina
Kaupo Rebane, 2004

Kaupo Rebase magistritöö “Kaugtöö töötajate motiveerimise vahendina (võimaluste analüüs AS EMT näitel)” eesmärgiks oli uurida, kas kaugtöövõimaluste rakendamine võimaldab täiendavalt motiveerida personali ilma lisakuludeta ettevõttele. Töö esimeses osas käsitletakse kaugtöö üldiseid konteptsioone. Puudutatakse kaugtöö definitsioone ja liike, sellega kaasnevaid arusaamu ja suhtumisi ning kaugtööd mõjutavaid tegureid, aga ka kogemusi Eestis. Teine peatükk on pühendatud motivatsiooni mõiste käsitlemisele. Kolmandas osas tutvustatakse EMT-d ja neljandas osas antakse ülevaade EMT-s läbi viidud töötajate küsitlusest, kus uuriti nende suhtumist kaugtöösse. Viiendas peatükis esitatakse kaugtöö võimalik rakendamise plaan.


“Kaugtöö – liikumispuudega inimeste võimalus tööturul”
Kadri Mõlder
, magistritöö organisatsioonikäitumises, Tallinn 2004
Tallinna Pedagoogikaülikool
Sotsiaalteaduskond, psühholoogiaosakond
Juhendaja Tiia Tamm, MA  

 


Kaugtöö rakendamine riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes
Sander Põllumäe, 2003

Sander Põllumäe magistritöö  “Kaugtöö rakendamine riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes” käsitleb kaugtööd läbi avaliku sektori prisma. Autor märgib sissejuhatuses, et kuna kaugtööd puudutavas kirjanduses on pööratud vähe tähelepanu avalikule sektorile, soovib ta aidata kaasa riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorralduse parandamisele kaugtöö võimaluste uurimise ja praktika sedastamise teel.  Analüüs tugineb riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes läbiviidud taustauuringutele ning juhtumianalüüsidele Tartu Linnavalitsuse, Justiitsministeeriumi näitel. Autor esitab  soovitused riigi-ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorralduse ja kaugtöö rakendamise kohta, mille “läbitöötamine annab juhile piisava teoreetilise ja praktilise aluse hinnata õigesti oma asutuse töökorraldust ja kaugtöö kasutamise võimalusi.” 


Infotehnoloogia, telekommunikatsiooni ning kaugtöö kasutuse mõju tööhõivele
Tellija: Sotsiaalministeerium, Ariko Marketing, 2002

Nimetatud uuring on senini ainus riiklikul tellimusel teostatud uuring Eestis, mis käsitleb kaugtöö temaatikat niivõrd laiahaardeliselt. Ülevaade koosneb kolmest osast. Põhiuuringu käigus küsitleti 300 ettevõtet kaugtöö kasutamise ja sellega seonduvate küsimuste kaardistamiseks. Lisaks viidi läbi kvaliteetuuring ehk süvaintervjuud loetud hulga ettevõtete juhtide või spetsialistidega. Kolmandaks tehti elanikkonna pilootuuring, mille eesmärgiks oli saada informatsiooni kaugtöö levikust ja hoiakutest täiskasvanud elanikkonna seas. Küsitluses osales 1000 inimest vanuses 15-74 aastat. Vastavalt aluseks võetud kaugtöö määratlusele oli perioodil 1992-2002 kaugtööd rakendanud 22% küsitletud ettevõtetest. Keskmisest kõrgem oli see protsent alla 10 töötajaga väikeettevõtetes (29%), äriteeninduse ja IKT sektoris (48%) ning Tallinnas (32%). 56% kaugtööd kasutavatest ettevõtetest asus Tallinnas. Elanikkonna hõivatus kaugtööga oli 2002. a. andmetel järgmine:

  • 91,7% ei ole kunagi teinud kaugtööd
  • 4,8% on kunagi kaugtööd teinud, kuid praegu ei tee
  • 3,5% täiskasvanud elanikkonnast teeb praegu kaugtööd.

Antud uuring ei hõlmanud kaugtöö vorme, mille korral ei kasutatud samaaegset IT kommunikatsiooni. Seega välistati vanemad traditsioonilised kaugtöö vormid (uurimustööd, tõlketööd).  


Kaugtöö avalikus halduses
Raport Peaministri büroole, 2000

2000. a. koostas haldusreformi töörühm raporti peaministri büroole “Kaugtöö avalikus halduses”. Ülevaade käsitleb kaugtöö kui töömeetodi kasutamisvõimalusi riigi haldusjuhtimise korraldamisel. Aruanne otsib vastust küsimustele, kuidas ja mis eesmärgil rakendada kaugtööd Eestis. Kaugtöö kasutamise tulemustena nähakse halduskulude vähendamist, riigitöötajate tööjõubaasi laiendamist, ametnikkonna motiveerituse, isikliku vastutuse ja efektiivsuse suurendamist ning piirkondliku toimetuleku suurendamist. Hinnatakse Eesti avaliku sektori valmisolekut kaugtööks juhtmislikust, tehnoloogilisest, seadusandlikust ja sotsiaalsest aspektist. Kokkuvõttes järeldatakse, et Eesti avalikus halduses kaugtööd praktiseeritakse, kuid rohkem tähelepanu tasub pöörata kaugtöö-alasele seadusloomele ning juhtimiskorraldusele.