Maaleht 07. märts 2011

Kaugtöö tegemine sobib eelkõige raamatupidajatele, müügiesindajatele, infotehnoloogia arendamise ja projekteerimisega seotud töötajatele. Nii tööandja kui töövõtja peavad hoolega läbi arutama kaugtööga kaasnevad kulud, ohud ja positiivsed küljed.

Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Peeter Eesmaa: kaugtöö – kas töö tegemine distantsilt?

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 6 lg. 4 sätestab – kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna.

Siit järeldub, et kaugtöö tegemises tuleb töölepingu pooltel kokku leppida, kokkulepe peab olema kirjalikult vormistatud (§ 6 lg.9). Koht, kus töötaja töökohustusi täidab, näidatakse kohaliku omavalitsuse täpsusega. Selleks võib olla töötaja elukoht või mõni muu sobilik paik. Kaasaegsed infotehnoloogilised võimalused – internet, Skype, mobiiltelefon, võimaldavad teatud ametite puhul töökohustusi täita väljaspool tööandja tavapärast tegutsemiskohta.

Praktikas on levinud ka nn. segavarianti, kus osa tööpäevi on töötaja kohustatud viibima tööandja tegutsemiskohas, mõnel päeval nädalas täidetakse tööülesandeid kodus. Kaugtöö tegemises võidakse kokku leppida kas töölepingu sõlmimisel või igal ajal töösuhte kestel.

Millega peaks töötaja arvestama enne kui annab nõusoleku kaugtöö tegemiseks?

On arusaadav, et kodus töötamise korral kaasnevad sellega kulud. Arvuti, printeri ja telefoni aktiivsema kasutamise ja tehnika hooldamisega võivad kaasneda tavapärasemast suuremad kulud. Enne kõnesoleva kokkuleppe sõlmimist peaks tööandjaga täiendavate kulutuste küsimused täpsustama. Kui on kokkulepe, et üks tööpäev kuus tuleb Haapsalus elaval töötajal töökohustusi täita tööandja ettevõttes Narvas, siis vajaks selgitamist, kelle kanda jäävad sõidukulud. TLS § 40 lg. 1 kohaselt võib töötaja nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine.

Kaugtööga kaasneb piiri kadumine töö ja eraelu vahel. Seetõttu igale töötajale kaugtöö ei sobi. Samuti võib töötajal tekkida meeskonnast kõrvalejäetuse tunne. Enesestmõistetavalt peab internet alati toimima. Kahjuks see maapiirkondades täna nii ei ole. Siia lisanduvad ilmastikuoludest tingitud elektrikatkestused. Need asjaolud võivad põhjustada seda, et töötaja ei suuda kokkulepitud tähtajaks töötulemust tööandjale üle anda.

Tööandja peaks töötajale selgitama, kuidas, millisel viisil ja mis tähtajaks tuleb töötulemus ettevõttele üle anda. Kindlasti peab töötajaga kokku leppima, kuidas on võimalik temaga kontakti saada vajaduse tekkimisel. Töötaja peab teadma, kas ta on kohustatud igal tööpäeval oma e-maili postkastiga tutvuma. Kokkuleppe võib sõlmida ka selle kohta, et tööpäeviti kella 9-10 peab töötaja olema tööandjale kättesaadav telefoni teel.

Juhtum praktikast. Kaugtöö tegija sõitis nädalaks Eestist ära ilma tööandjat sellest informeerimata. Viimasel oli vaja töötajaga kontakti saada, mis ei õnnestunud. Poolte vahel tekkis vaidlus selle üle, kas tegemist oli töökohustuste rikkumisega või mitte.

Tööandjal tuleks kaaluda, millised punktid tööandja kehtestatud reeglitest töökorraldusele kohalduvad kaugtöö tegijale, millised mitte. Tähelepanekuta ei saa jätta ka tööaja arvestusega seotud küsimusi. Kaugtöö tegemise kokkulepe võiks sätestada ka ületunnitöö, öötöö tegemise ja riigipühal töötamise küsimustega seonduva. Tööajaga seotud küsimused on olulised ka töötaja võimaliku tervisekahjustuse juhtumi korral. Kui töötajaga peaks juhtuma õnnetus, siis töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 kontekstis teatud asjaolude esinemisel võib olla tegemist tööõnnetusega.

Mis on kaugtöö tegemises positiivset?

Tööandjal on avaramad võimalused personali valikul. Valiku saab teha tudengite, puudega isikute, pensionäride või teistes regioonides elavate spetsialistide seast. Töötajal omakorda on aja kokkuhoid. Jääb ära tööle sõitmine, tekib võimalus ise oma aega planeerida, lisanduvad mugavus ning töö- ja pereelu ühildamise võimalus.