27.-28. oktoobril 2011 Brüsselis toimunud Euroopa telecentre'te kokkusaamisel räägiti uutest keskuste funktsioonidest tööhõive ja väikeettevõtluse toetamisel.

"Telecentre mõiste on riigiti erinev – kui nt Venemaa, Hispaania, Ungari jm riikide jaoks see avatud Interneti punkt raamatukogus, siis Belgia esindaja tunnistas, et nendel ei ole enam Interneti kättesaadavuse tagamine nii aktuaalne teema ja Internetipunktid suurt kasutust ei leia. Prantsusmaa esindaja rääkis aga, et nemad tegelevad pigem koostöökeskuste, paindlike kontorite ja inkubaatoritega," ütles Kadri Seeder, kes Eesti Targa Töö Ühingust üritusel osales. 

Üheks kohtumise teemaks oligi, kuidas saavad keskused aidata kaasa inimeste digitaalsete oskuste arendamisele ja tööhõive võimaluste parandamisele. Samuti räägiti keskuste rollist väikeettevõtete toetamisel just arvutite ja Internetiga seotud küsimustes. Eraldi arutati noorte ja vanemaealiste kaasamisest ning arvuti ja Interneti juurde toomisest.

Kõik need teemad on ka Eesti jaoks olulised, arvestades, kui kiiresti IKT valdkond areneb ning seda, et elukestev õpe on meil siiski veel lapsekingades. Kuigi IKT peaks looma võimalused ka riskirühmadele ja maapiirkondade inimestele aktiivsemaks osalemiseks ühiskonna ja tööelus, siis tegelikkuses kipuvad lõhed hoopis suurenema. Seepärast ka Euroopas nendele teemadele panustatakse.

Paraku tegutsevad suurem osa keskustest projektipõhiselt ja ilma toetusteta oma eksistentsi ette ei kujutaks. Kui avalikus diskussioonis mindi keskuste majandamise ja jätkusuutlikkuse teemadest mööda ning räägiti rohkem projektide käigus elluviidud tegevustest, siis omavahelistes vestlustes oli see küsimus üleval: kuidas tagada turutõrke piirkondades ja madalama konkurentsivõimega inimestega tegelevate keskuste isemajandamine ning ellu jäämine ka ilma toetusrahadeta.

Targa töö ühing on kaardistanud Eesti olukorra erinevate keskuste osas: meil on ca 500 90-ndatel loodud avatud Interneti punkti, mille riist- ja tarkvara aga ka Internetiühenduse kvaliteet on sageli ajale jalgu jäänud, meil ca 100 koolitus- ja/või arenduskeskust erinevates piirkondades ja terve hulk küla- ning rahvamajasid, kus tegeletakse peamiselt vaba aja sisustamisega. Seega potentsiaali tööhõive ja ettevõtluse arengut toetavate keskuste tekkeks oleks, kui oleks teha tahtjaid ja eestvedajaid.

Vaata Brüsseli kokkusaamise kokkuvõtet Telecentre-Europe kodulehelt.

Kadri Seeder
Targa töö ühing