Lahemaa naised rajavad kaugtöökeskuste ahelat

Allikas: Agne Narusk, Eesti Päevaleht

Töö- ja koolituskeskustest saavad omamoodi tööandjad, mis pakuvad kohalikele tegevust.

Suurem laps lasteaeda, väiksem vanaema juurde, siis kümme kilomeetrit sõitu ja neli-viis tundi täis tihedat telefonisuhtlust, kirjeldab oma päeva Katrin Malva.
Katrin elab Lahemaal Vihasoo külas, telefonitööd käib ta tegemas Kõnnu kaugtöökeskuses. Keskus tähendab 30 ruutmeetrit Kõnnu külamajast, sellele on sisse seatud kolme töökoha ja telefoni- ning interneti ühendusega „kaugelt töötamise pesa”.

Kahe lapse ema pole sugugi metsatukka peitunud linnaelanik ja linnafirma töötaja, nagu kaugtöö puhul on tavaks eeldada. Katrini otsis üles targa töö ühingu ning MTÜ Lahemaa Kaugtöö- ja Koolituskeskused eestvedaja Kadri Seeder, kes pakkus talle ühingus projektipõhist tegevust.

Targa töö ühing hoiab silmad lahti ning pakub ettevõtetele abi, kui on vaja teha midagi sellist, mida saab toimetada eemalt. Praegu näiteks korrastab Katrin koos teiste Lahemaa naistega andmebaasi, et peatselt algust teha suurema palgauuringuga.

„Kui tööd on, teeme seda igal päeval nädalas. Kui pole, siis tõmbame hinge. Tööpäevad ei saa väga pikad olla, üle nelja-viie tunni ei jaksa järjest intensiivset telefonisuhtlust pidada. Tavaliselt jaotame päeva omavahel ära, et kes mis kellast helistab. On töid, mida saab ka kodust teha, siis ei pea pikka maad maha sõitma,” kirjeldab Katrin oma tööelu. Küsimusele, miks siis kodust helistada ei saa, vastab ta: „Laste melu pole sobiv ärikõne taust.”

Lahemaa kaugtöö- ja koolituskeskused on kodukandi ehk Kuusalu valla inimeste loodud.

„Lahemaal on eluks vajalikud teenused täiesti olemas,” ütleb Kadri Seeder. „Kuid oluline on seegi, et siin oleks rohkem töötamise ja õppimise võimalusi ning et ettevõtetel oleks siin hea toimetada. Selleks arendame koos kohaliku omavalitsuse, külaseltside ja ettevõtjatega kaugtöökeskuste võrgustikku.”

700 võimalikku töökeskust

Eestis on u 700 võimalikku töökeskust – internetipunktid, küla- ja koolituskeskused, mis kõik võiks samuti töökeskustena tegutseda. Kui varem tuldi keskustesse selleks, et kasutada internetti ja arvutit, siis nüüd on magnetiks silmast-silma- koostöö ja õppimisvõimalused, märgib Seeder.

Maapiirkonna jaoks on kaugtöökeskustel kaks olulist rolli. Esiteks, need pakuvad töökeskkonda kodu lähedal.

Teiseks, kaugtöökeskus on ka töö leidmise koht. „Üheskoos saame piirkonda meelitada töid, mida võib teha distantsilt ja mida tööandjad on valmis teenusena sisse ostma,” märgib Seeder.

Praegu on Lahemaal kolm kaugtöökeskust. Kõnnus käib elu, Kuusalus on asi stardijoonel, Kolga keskust renoveeritakse. Oma tegevuse kirjeldamisel märgitakse, et keskustes pakutakse tuge ka paindlikult töötajatele. Siinkohal jõuamegi kõige tähtsamani: kaugtöö pole oma töö kuskil mujal ära tegemine. See, kui pealinlane teeb oma esmaspäevase tööpäeva ämma talus internetis teeb, on hoopis paindlik töö.

Töökeskused Eestis

Maapiirkondades on töökeskuste mõte ikka veel uudne:
Erineva fookusega töökeskused tekivad lihtsamini linnades, sest seal on kergem leida sobivaid ruume, kommunikatsioonidega pole suuri probleeme ning ka ühiste huvidega inimesi on suurema tõenäosusega rohkem, vahendas targa töö ühingu eestvedaja Kadri Seeder ühingu Põhja- ja Lõuna-Eesti tuuridel nähtut ja räägitut.
Nii näiteks on Tallinnas kogukonna juhitav koostöökeskus Garage48Hub, mis toetab alustavaid ettevõtmisi interneti ja mobiililahenduste valdkonnas. Toetavat ja loomingulist keskkonda pakkuvaid „huube” on maailmas veelgi, nt The Hub, mis ühendab keskusi üle maailma.

Kuigi eestlased armastavad privaatsust ja iga ettevõtja tahaks tegutseda omaette kontoris, on masu sundinud püsikulusid vähendama ja kontoripindade osas koostööd tegema. Näiteks tarka töökorraldust propageeriv konsultatsioonifirma CPD jagab kontorit kaheksa teise firmaga. Samasuguseid näiteid on ka MTÜ-de seast: ehitusega seotud majandusharuliidud kolisid Delta Plazasse ja jagavad seal nõupidamiste ruumi ning kööginurka, EMSL jagab nüüd kontorit mitme teise ühendusega.

Maal on aga olukord hoopis teine – keskuse loomine nõuab korralikke investeeringuid nii kinnisvarasse kui ka infrastruktuuri. Tavaliselt tegelevad selle eneseületusega MTÜ-d  kohaliku omavalitsuse ja Euroopa Liidu toel. Kuigi töökohtade puudus ja hariduse kättesaamatus on ühed peamised põhjused, miks maaelu eelistavad inimesed siiski valivad elukohaks linna, on töö- ja õppekeskuste mõte maapiirkondades ikka veel uudne.

Targa töö ühing korraldas septembris põhjaliku Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti tuuri, et kaardistada erinevad töökeskused ning uurida kohapeal nende võimalusi ja olukorda. Targa töö ühing on Eesti kaugtöö ühingu järglane.

By | November 1st, 2011|Kaugtöö meedias|Comments Off on Lahemaa naised rajavad kaugtöökeskuste ahelat

About the Author:

Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit. Nam viverra euismod odio, gravida pellentesque urna varius vitae. Sed dui lorem, adipiscing in adipiscing et, interdum nec metus. Mauris ultricies, justo eu convallis placerat, felis enim ornare nisi vitae.