Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on paindlikkus ja peresõbralikkus paljude Eesti tööandjate jaoks elementaarne kultuuri osa. Märgis annab aga kindlustunde töötajale ja aitab töökohta valida.

“Kiidan ja tänan kõiki neid organisatsioonide juhte, kes näitavad töötajatesse hooliva suhtumisega eeskuju. Peresõbralikud tööandjad on muutnud enam kui 40 000 inimese töökeskkonda paremaks ja nende kogemusest on teistel mõndagi õppida,” ütles Joller. “Riik omalt poolt panustab õigusruumiga. Näiteks muudame pandlikumaks võimaluse pikemaajalisel haiguslehel olles soovi korral osakoormusega töötada. Samuti on riik loonud võimaluse jagada vanemahüvitist vanemate vahel ning ka vanemahüvitise saaja võib töötada.”

Peresõbraliku tööandja programmi kuldmärgise pälvisid sel aastal gotoAndPlay OÜ ja NOPE OÜ, Coop Pank AS, Telia Eesti AS ja Bigbank AS. Hõbemärgise said Finnair Business Services OÜ, AS Eesti Raudtee, Ericsson Eesti AS, Riigikantselei, Tallinna Haridusamet ja Eesti Töötukassa, pronksmärgise aga Vastseliina Hooldekodu.

“Tänavused lõpetajad paistavad silma järjepidevuse ja valmisolekuga päriselt muuta oma organisatsioonikultuuri. Nad tõid välja, et programm aitas neid süsteemselt ja samm-sammult edasi liikuda ning julgustas juhtkonda ja töötajaid rohkem koos arutama, millised tegevused korda lähevad ja millised mitte. Väga oluliseks peeti ka mentori tuge ja võrgustiku olemasolu, mis andis enesekindlust. Organisatsioonid kirjeldasid oma teekonda kui õppimist, peegeldamise võimalust ja kinnitust väljastpoolt, et ollakse õigel teel,“ ütles peresõbraliku tööandja programmi koordinaator Ave Laas Targa Töö Ühingust.

Peresõbraliku tööandja programmi kuldmärgise pälvinud Coop Panga personalijuht Janika Valliste sõnul on nende trumbiks paindlikkus ja inimlikkus. „Tähtis on, et tööandja kuulaks ja mõistaks ning saaks aru, et töötajad on lisaks oma ametile ka lapsevanemad, sõbrad, vabatahtlikud, reisihuvilised ja hobidega inimesed ning see kõik peab mahtuma ööpäeva sisse. Meie kogemus näitab, et just paindlikkus ja ärakuulamine on võtmetähtsusega. Vastu oleme saanud väga lojaalsed ning töörõõmu ja innustust täis töötajad.“

Täna toimunud tunnustusüritus keskendus töötaja- ja peresõbralikkuse kohta levivatele müütidele. Hannes Hermaküla juhitud paneeldiskussioonis arutlesid PERHi juhatuse esimees Agris Peedu, Telia Eesti personalidirektor Ingrid Viinapuu, peresõbraliku tööandja märgise programmi koordinaator Ave Laas ning programmi mentor ja personalijuhtimise ekspert Annika Oruaas.

Paneelis tõdeti, et peresõbralikkus ei tähenda kaugeltki ainult laste jõulupakke, mängunurki kontoris või suvepäevi. Nagu märkis programmi koordinaator Ave Laas, toetab peresõbralik lähenemine tegelikult kõikide töötajate töö- ja eraelu tasakaalu, sõltumata pereseisust või laste vanusest. Arutelu käigus jõuti järeldusele, et kõige olulisemaks peetakse tööandja paindlikkust ja inimlikkust ehk väärtusi, mis loovad usaldust ning aitavad kujundada motiveeritud ja pühendunud meeskonda.

Peresõbraliku tööandja märgise programm on mõeldud era-, avaliku ja kolmanda sektori tööandjatele, et aidata neil 1,5-3-aastase teekonna jooksul kujundada hoolivat ning jätkusuutlikku organisatsioonikultuuri. Märgis ei ole pelgalt tunnustus, vaid näitab järjepidevat arengut, mille käigus organisatsioonid analüüsivad oma praktikaid, kaasavad töötajaid ning juurutavad töö- ja pereelu tasakaalu toetavaid lahendusi. Tänaseks on märgise saanud juba 113 organisatsiooni ning programm on avaldanud positiivset mõju enam kui 40 000 inimese tööelule üle Eesti.

Järgmine peresõbraliku tööandja programmi kandideerimisvoor kuulutatakse välja selle aasta oktoobris. Peresõbraliku tööandja märgise programmi kutsus ellu Sotsiaalministeerium 2016. aastal ning selle tegevusi kaasrahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Lisainfot peresõbraliku tööandja märgise programmi kohta leiab Tööelu alamlehelt. Tunnustusürituse ülekannet saab vaadata järele Sotsiaalministeeriumi Youtube kanalil.

Fotod tunnustamisüritusest: fotograaf: Marek Metslaid.

The post Minister Joller: peresõbralikud tööandjad on muutnud ligi 40 000 inimese töökeskkonna paremaks appeared first on Targa Töö Ühing.

„Kaugtöö tegija 2025“ konkurss tunnustab hübriid- ja kaugtöö tegijaid. Sel aastal sai märgise esimest korda 11 organisatsiooni. Märgise kolmeaastast kehtivust pikendas aga 25 organisatsiooni. Üheksa aasta jooksul on märgis omistatud üle 300 Eesti organisatsioonile.  

Žürii hindas tööprotsesside läbimõeldust ja seda, kuidas ettevõtted on ühendanud kaug- ja kontoritöö. 

“Konkurss on olnud alati heaks peegliks kaugtöö olukorrale Eestis. On rõõmustav, et tänavu on märgise pikendajaid nii palju. See kinnitab, et paindlikud tööviisid pole ühepäevaliblikas või pandeemiaaegne trend, vaid meil on palju organisatsioone, kes järjepidevalt edendavad paindlikku tööd,“ selgitas Targa Töö Ühingu juhatuse liige Ave Laas. 

Konkursi partneri, Elisa personaliüksuse juhi Kaija Teemägi sõnul on hübriidtööst saanud uus normaalsus. Kandidaatide ankeetidest selgus, et valdavalt praktiseeritakse ettevõtetes hübriidtööd, kus osaliselt töötatakse kontoris ja osaliselt distantsilt. „Inimsuhted on ja jäävad oluliseks. Tuleb leida üles võti, mis koostöö kõige paremini toimima paneb. Seda lukku ei keera lahti vaid kindel aadress või kontoripäevade arv ning rolli mängib tegevuste mõtestatus.“ 

Parima kaugtööd soosiva personalijuhi tiitli pälvis sel aastal Maris Kärner Helmesest. Esmakordselt anti välja ka „Hübriidtöö kujundaja 2025” tiitel, mille pälvis KIKi juht Andrus Treier. Žürii hinnangul väärib Treier tunnustust selle eest, et ta tunnetab hästi tööturutrende ja töötajate ootusi ning on loonud läbimõeldud töökorralduse, kus kaug- ja kontoritöö toetavad teineteist. Kärneri puhul tõsteti esile tema pühendumust inimkeskse ja paindliku töökultuuri edendamisel Helmeses, kus hübriidtöö on lahutamatu osa töötajate väärtuspakkumisest. 

“Häid kandidaate oli palju ning selgelt väärtustatakse juhtide panust. See peegeldus ka tiitli pälvinud juhtide iseloomustustes. Nad on oma ala professionaalid, kes seavad töötajate heaolu esikohale,” ütles PARE tegevjuht Kai Saard.  

 2025. aastal said kaugtöömärgise:

Adacel Technologies Estonia OÜ, Dolm IT OÜ, Eesti Loto AS, Estravel Group AS, Helmes AS, Lotus Timber OÜ, Nortal AS, Rapla Vallavalitsus, Scandagra Eesti AS, Sotsiaalministeerium, Tallinna Teaduspark Tehnopol SA 

Märgise pikendajad (märgis kehtib kolm aastat)  

AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal, ADM Interactive OÜ, Advokaadibüroo Pallo&Partnerid OÜ, Andmekaitse Inspektsioon, Breakwater Technology OÜ, CGI Eesti, CH Konsultatsioonid OÜ, Coop Pank AS, Eesti Lennuakadeemia, Hurtigruten Estonia OÜ, Integratsiooni Sihtasutus, Keskkonnainvesteeringute Keskus SA, Lunden Food OÜ, Maa- ja Ruumiamet, Mercantile AS, Õhtuleht Kirjastus AS, Postimees Grupp, Proact Estonia AS, PZU Kindlustus (Lietuvos draudimas Eesti filiaal), Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Siseministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Tervisekassa, Transpordiamet, Trinidad Wiseman 

Tänuüritusel toimus ka vestluspaneel hübriidtöö praktikatest ja tulevikusuundadest, kus organisatsioonide kogemust jagasid Tehnopoli personali- ja administratiivjuht Triin Kuldmaa, Eesti Lennuakadeemia personalijuht Alice Ellamik ja Elisa grupi meelelahutuslahenduste juht Joosep Põllumäe. 

Märgise saajate väljakuulutamine on järelvaadatav: https://elisastage.ee/kaugtootegija/N6Z2lROmwH  

Kaugtöömärgis kinnitab, et organisatsioon praktiseerib paindlikke tööviise. Tunnustust annab välja Targa Töö Ühing koos partnerite Elisa ja Eesti Personalijuhtimise Ühinguga PARE. Märgise kehtivust saab kontrollida smartwork.ee lehel.   

Fotod „Kaugtöö tegija 2025“ märgise saajate väljakuulutamise tänuüritusest (Karli Saul):

The post Kuulutati välja 2025. aasta kaugtööd edendavad ettevõtted ja parimad juhid appeared first on Targa Töö Ühing.

Mais algab kaugtöömärgise konkurss “Kaugtöö tegija 2025”, kuhu oodatakse kandideerima kaug- ja hübriidtööd tegevaid organisatsioone ja juhte. Konkurss kutsub sel korral kaasa mõtlema, kuhu töömaailm suundub.

Targa Töö Ühing, Elisa ja Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE kutsuvad organisatsioone taotlema kaugtöömärgist, millega tunnustatakse eeskujulikke kaug- ja hübriidtöö tegijaid. Kandideerima oodatakse organisatsioone eri elualadelt, sest ajalugu on näidanud, et paindlikku tööd saab pakkuda ka näiteks tööstuses või logistikas. Üheksa aasta jooksul on märgis omistatud üle 300 Eesti organisatsioonile, kellest ligi 90% on märgist ka pikendanud.

Targa Töö Ühingu juhatuse liige Ave Laas sõnas, et sel korral keskendub konkurss varasemast enam hübriidsetele tööviisidele, mis on paljude jaoks praegu aktuaalne teema. “Uuringud peegeldavad, et organisatsioonid liiguvad üle struktureeritud hübriidtööle ehk seavad selgemad raamid töömahule kodus ja kontoris.  Hübriidtöö on tulevikutöö ja suurimaks väljakutseks saab, kuidas see panna toimima nii, et töötajad tunnetaksid, et neilt ei võeta midagi ära.” Laas lisas, et enim tekitab inimestes rahulolematust ebaselgus ootuste ja töökorralduse osas.

Elisa personaliüksuse juht Kaija Teemägi tõdes samuti, et mustvalgeid lahendusi tööviiside juurutamisel ei ole. “Iga organisatsioon peab koos oma inimestega katsetama, kuidas võtta mõlemast maailmast parim – mida teha kaugtöö vormis ja millal on mõtet ühte ruumi kokku tulla. Meie praktika näitab, et see on isegi ettevõtte sees tiimides väga erinev, mis kellegi jaoks paremini toimib,” selgitas Teemägi.

“Konkursil osalemist ei tasuks peljata ka need, kellel on kaugtööga põgusam sinasõprus,” lisas PARE tegevjuht Kai Saard. “Võib olla on mõnel uuemal tegijal värske vaade, millest õpib ka pikaajaline praktik.” Lisaks julgustas ta esitama silmapaistvaid juhte ja personalijuhte. “Need on inimesed, kelle eestvedamisel kaug- ja hübriidtöö teemadega tegeletakse. Nende kogemused väärivad esile tõstmist.”

Sel aastal tunnustatakse esmakordselt juhti, kes pälvib “Hübriidtöö kujundaja 2025” tiitli.  Samuti antakse välja “Parim kaugtööd soosiv personalijuht 2025” tunnustus ja mitmeid teisi auhindu silmapaistvatele ja eristuvatele organisatsioonidele.

Esmakordseid kandideerijaid ja märgise pikendajaid oodatakse endast märku andma kuni 20. augustini. Kandideerida saab siin. Konkursil võivad osaleda nii avaliku, era- kui ka kolmanda sektori organisatsioonid.

Märgise saajad kuulutatakse välja 9. septembril toimuval tunnustusüritusel, kus jagatakse kogemuslugusid Eesti organisatsioonide kaug- ja hübriidtöö praktikatest ja arutletakse üheskoos, milline näeb välja tööelu tulevikus.

Kaugtöö Tegija on digitaalne märgis, mis kinnitab, et organisatsioon praktiseerib paindlikke tööviise. Tunnustuse pälvinud organisatsioonid saavad digitaalset märgist kasutada tööandja- ja organisatsiooni mainekommunikatsioonis. Tunnustust annab välja Targa Töö Ühing koos partnerite Elisa ja Eesti Personalijuhtimise Ühinguga PARE. Märgise kehtivust saab kontrollida smartwork.ee lehel.

The post Kaugtöömärgise konkurss otsib edukaid kaug- ja hübriidtööd tegevaid organisatsioone   appeared first on Targa Töö Ühing.

Ka Eestis on mitmed organisatsioonid mõistnud, et pakkudes paindlikke töövõimalusi, saavad nad töötajate soovidele vastu tulla, kasvatades seeläbi töötajate pere-ja eraelu tasakaalu, motiveeritust, produktiivsust, rahulolu, jms. Neid organisatsioone on kindlasti rohkem, kui oleme jõundud oma Kaugtöö Tegija märgisega pärajata – kuid heaks teerajajaks ja kvaliteedi näitajaks on Kaugtöö Märgist omavad 195 organisatsiooni kindlasti.

Vaata, kes on need organisatsioonid, kes pälvisid Kaugtöö Tegija Märgise 2022 aastal.

The post Aina enam töötajaid eelistab töökohti, mis pakuvad paindlikke töövõimalusi – vaata, kes pakub paindlikke töövõimalusi Eestis. appeared first on Targa Töö Ühing.