Turu-uuringute ASi läbi viidud küsitluse andmetel seostab 40% vastanutest pere- ja töötajasõbralikkust hooliva, mõistva ja lugupidava suhtumisega. Peaaegu sama palju vastajaid nimetas pere- ja töötajasõbraliku tööandja tunnusena paindlikku töökorraldust ning töötaja pere- ja eraeluga arvestamist. Palka, töökoha stabiilsust ja muid rahalisi hüvesid tõi seevastu esile vaid 19% vastanutest. 

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleri Hanna Vseviovi sõnul näitab uuring, et inimeste ootused tööandjale on palju enamat kui vaid palk ja muud rahalised või mitterahalised hüved. „Tööandja tegelik tugevus tuleb välja igapäevases tööelus. Inimesele on oluline, kuidas temaga suheldakse, kas tema arvamusega arvestatakse ja milline on organisatsioonis üldine õhkkond. Just argipäevas kogetu kujundab töötaja suhtumist oma tööandjasse ja määrab, kas ta tunneb end töökohal hästi ja väärtustatuna,“ selgitas Vseviov. 

Töö- ja eraelu tasakaalu saavutamisel peetakse kõige olulisemaks tööandja hoiakuid ja organisatsioonikultuuri, mille seadis esikohale 48% töötajatest. Tööandja ja töötaja kokkuleppeid töökoormuse, tööaja ja -koha osas pidas kõige tähtsamaks  ligikaudu kolmandik vastajatest. 

Samas näitab uuring, et üle poole töötajatest on viimase kuue kuu jooksul pidanud oma eraelus töö tõttu järeleandmisi tegema. Kolmandik vastanutest tõi põhjuseks väljaspool tööaega töötamise ja pea iga neljas on pidanud käima tööl tõbisena. 14% töötajateston pidanud edasi lükkama puhkust; sama paljud on pidanud loobuma mõnest eraeluga seotud sündmusest või tegevusest, nagu näiteks lasteaia lõpupidu või arstilkäik. 

Sotsiaalministeeriumi algatatud peresõbraliku tööandja programmi koordinaatori Ave Laasi sõnul näitab uuring, et tööandjatel on vajalik panustada töö- ja eraelu tasakaalu loomisesse. „Kui töötama peab vabast ajast või tulema haigena kontorisse, mõjutab see väga palju inimeste motiveeritust. Tööandjatel tuleb pöörata tähelepanu töökoormusele, juhtide hoiakutele ning sellele, kas töötajatele pakutav motivatsioonipakett on päriselt ka kasutatav,“ ütles Laas. 

Hinnangud tööandja peresõbralikkusele erinevad nii soo, ametikoha kui ka sissetuleku järgi. Oma tööandjat peab pere- ja töötajasõbralikuks 79% töötavatest naistest ja 69% meestest. Juhtide ja tippspetsialistide seas on vastav  näitaja 87%, teenindajate, oskus- ja lihttööliste hulgas aga viiendiku võrra väiksem. Üle 2000-eurose igakuise netosissetulekuga vastajatest hindab oma tööandjat pere- ja töötajasõbralikuks 86%, kuni 750 eurot teenivatest vastajatest aga vaid 51%. 

Uuringu eesmärk oli välja selgitada, mida Eesti inimesed peavad pere- ja töötajasõbraliku tööandja puhul oluliseks ning kuidas nad hindavad oma tööandjat. Töötajate all peetakse uuringus silmas palgatöötajaid, tööotsijaid ja lapsehoolduspuhkusel viibijaid. Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu viis 2026. aasta märtsis läbi Turu-uuringute AS. Küsitluses osales 1010 vähemalt 18-aastast Eesti elanikku. Peresõbraliku tööandja programmi tegevusi on kaasrahastanud Euroopa Liit. Uuringu tulemuste kokkuvõtte leiab Tööelu alamlehelt.  

The post Uuring: hea palk ei korva töö- ja eraelu tasakaalu puudumist  appeared first on Targa Töö Ühing.

„Kaugtöö tegija 2026“ konkurss tunnustab igal aastal hübriid- ja kaugtöö eestvedajaid. Tänavu andsid konkursi korraldajad Targa Töö Ühing, Elisa ja PARE kaugtöömärgise välja 13 organisatsioonile. Märgise kolmeaastast kehtivust pikendas 23 organisatsiooni.

„Märgise saajad näitavad, et hübriid- ja kaugtöö ei ole pelgalt töökorraldus, vaid pikaajaline mõtteviis. Mitmed organisatsioonid on märgist pikendanud juba kolm korda. Selle aja jooksul on kaugtöö läbinud mitu arenguetappi, mis peegeldab nende organisatsioonide võimet muutuvate oludega kohaneda,“ ütles Targa Töö Ühingu juhatuse liige Ave Laas.

Elisa personaliüksuse juhi Agne Sokolovi sõnul näitab märgisekonkursiga samal ajal hoogustunud laiem kaugtöödebatt, et kontori roll on muutnud. „Kui inimene küsib, miks ta peab kontorisse tulema, siis juht peaks oskama vastata, miks töötaja peaks tahtma sinna tulla. Sageli peljatakse, et hübriidtöö vähendab innovatsiooni, kuid valdav osa märgise saanud või märgist pikendanud tööandjatest kinnitas, et mõju on olnud minimaalne või puudub üldse,“ sõnas Sokolov.

2026. aastal said kaugtöömärgise:

Anija vallavalitsus, Elektrum Eesti OÜ, Excellent Business Solutions Eesti AS, GoodNews Communication OÜ, AS Hoolekandeteenused, Omniva (AS Eesti Post)
Põllumajandus- ja Toiduamet, Saku Õlletehase AS, Saku Vallavalitsus, Tallinna Tehnikaülikool (TalTech IT Kolledž), Tartu Vallavalitsus, Tele2 Eesti AS, Viru Keemia Grupp AS ning tütar- ja sidusettevõtted VKG Oil AS, VKG Kaevandused OÜ.

PARE juhatuse liikme Merike Kimi sõnul on hübriidtöö edukal juurutamisel keskne roll juhtide ja personalijuhtide eeskujul. Seetõttu tunnustab konkurss silmapaistvaid hübriidtöö eestvedajaid. „Tänavused tiitlisaajad paistsid silma tulemuslikkuse ja samas inimliku, julge ning läbimõeldud lähenemise poolest. Olles ise aktiivsed hübriidtöö tegijad, loovad nad kultuuri, kus usaldus, paindlikkus ja vastutus käivad käsikäes. Selline autentne eeskuju mõjub inspireerivalt,“ ütles Kim.

Parima kaugtööd soosiva personalijuhi tiitli pälvis tänavu Maris Vahar äritarkvaraettevõttest Excellent Business Solutions Eesti. Žüriile avaldas muljet tema julgus muuta juurdunud mõttemustreid ja viia ellu muudatusi, mis on aidanud kujundada paremat töötajakogemust ning teadlikumat hübriidtöökultuuri.

„Hübriidtöö kujundaja 2026“ on Messente Communicationsi juht Uku Tomikas. Tema puhul toodi esile usaldusel põhinevat juhtimiskultuuri, kus paindlikkus, vastutus ja töötajate heaolu käivad käsikäes. Hübriidtööd nähakse organisatsioonis mitte üksnes töökorralduse, vaid ka organisatsioonikultuuri olulise osana.

Eriauhinna pikaajalise kaugtöö praktiseerimise eest pälvis Riigi Tugiteenuste Keskus, kellel on kaugtöömärgis juba 2017. aastast.

Märgise saajate tunnustusüritus on järelevaadatav: https://elisastage.ee/kaugtootegija26

Kaugtöömärgis kinnitab, et organisatsioon praktiseerib paindlikke tööviise. Tunnustust annab välja Targa Töö Ühing koos partnerite Elisa ja Eesti Personalijuhtimise Ühinguga PARE. Märgise kehtivust saab kontrollida smartwork.ee lehel. Žürii hindab organisatsioonide tööprotsesside läbimõeldust ja seda, kuidas on ettevõttes ühendanud kaug- ja kontoritöö.

Fotograaf Marek Metsalaid

The post Selgusid 2026. aasta kaugtöö tegijatest ettevõtted ja parimad juhid appeared first on Targa Töö Ühing.

Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul algab tööandja peresõbralikkus valmisolekust leida lahendusi.

„Laps on haigeks jäänud. Eakas vanem vajab arsti juurde saatmist. Või on inimesel endal elus keeruline aeg. Sellistel hetkedel tähendab väga palju teadmine, et oma juhiga saab rääkida hukkamõistu kartmata. Tunnustan tööandjaid, kes loovad organisatsioonis teadlikult just sellist kindlustunnet ning märkavad inimest koos tema lähedaste, rõõmude ja muredega,“ lisas Joller.

Kevadel Sotsiaalministeeriumi tellitud ja Turu-uuringute ASi läbi viidud Eesti elanikkonna uuring, et pere- ja töötajasõbralikkus on oluline osa heast töökeskkonnast. Uuringu järgi seostatakse pere- ja töötajasõbralikku tööandjat eelkõige hooliva, mõistva ja lugupidava suhtumisega, mida nimetas 40% vastanutest. Peaaegu sama oluliseks peetakse paindlikku töökorraldust ning töö- ja eraelu tasakaalu (37%). Seevastu palk, stabiilsus ja muud rahalised hüved on pere- ja töötajasõbraliku tööandja tunnusena märksa väiksema kaaluga, neid nimetas 19% inimestest.

Peresõbraliku tööandja programmi juhi Ave Laasi hinnangul peegeldavad nii uuring kui ka tänavuste märgise saajate kogemus, et hea töökeskkonna loomiseks ei ole üht kindlat lahendust. “Pere- ja töötajasõbralikkusel ei ole üht eduvalemit. Kõik algab juhtkonna suhtumisest ja järjepidevast teemasse panustamisest,“ sõnas Laas.

Märgise saamiseks eelduseks on arenguprogrammi läbimine. Laasi sõnul on tänavuste programmi lõpetajate seas väga erineva suuruse ja tegevusvaldkonnaga organisatsioone: alla kümne töötajaga MTÜst kuni ligi 5000 töötajaga ettevõtteni. “Tööandja suurusest tulenevalt on ka vajadused ja võimalused erinevad,“ lisas Laas.

Sel aastal pälvisid peresõbraliku tööandja programmi kuldtaseme märgise Eesti Loodusmuuseum, Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ, Haapsalu Kutsehariduskeskus, If P&C Insurance AS, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, AS Tallink Grupp ning Transpordiamet. Hõbetaseme märgise said SA Kiusamisvaba Kool, Kohila Männi Lasteaed, Krabu Grupp OÜ, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Saue Riigigümnaasium, Stebby OÜ, Tallinna Ringmajanduskeskus ja AS Tallinna Vesi. Pronkstaseme märgis anti Bioforce Group OÜ-le.

Peresõbraliku tööandja märgise programm on mõeldud era-, avaliku ja kolmanda sektori tööandjatele, et aidata neil kujundada hoolivat ja jätkusuutlikku organisatsioonikultuuri ning juurutada töö- ja pereelu tasakaalu toetavaid lahendusi. Tänaseks on märgise saanud 130 organisatsiooni ning programm on avaldanud positiivset mõju enam kui 52 000 inimese tööelule.

Peresõbraliku tööandja märgise programmi kohta saab infot Tööelu alamlehelt.

29. septembril toimunud peresõbraliku tööandja programmi tunnustusüritust saab vaadata järele Sotsiaalministeeriumi Youtube’i kanalil.

Fotograaf: Marek Metslaid.

Peresõbraliku tööandja märgise programmi algatas Sotsiaalministeerium aastal 2016. Programmi sisutegevusi koordineerib Targa Töö Ühing ja programmi elluviimist on kaasrahastanud Euroopa Liit

The post Peresõbraliku tööandja märgise sai 18 organisatsiooni, kus töötab ligi 12 400 inimest appeared first on Targa Töö Ühing.

Targa Töö Ühing, Elisa ja Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE kutsuvad organisatsioone taotlema kaugtöömärgist, millega tunnustatakse eeskujulikke kaug- ja hübriidtöö tegijaid. Kandideerima on oodatud eri valdkondade organisatsioonid, sõltumata sellest, kui pikk on nende kogemus hübriidsete tööviiside rakendamisel.

Targa Töö Ühingu juhatuse liige Ave Laas sõnas, et kaugtööd rakendavate organisatsioonide arv on aastate jooksul kasvanud. „Viimase aja trend on keskenduda rohkem hübriidtööle, kus võrdselt pööratakse tähelepanu nii kodukontoris kui ka ühises tööruumis töötamisele. Näiteks CV.ee küsitluse järgi peab 80% Eesti töötajatest hübriidtöö võimalust oluliseks.” Laasi sõnul panevad muutlikud ajad panevad ka organisatsioonid proovile ja aina olulisem on kohanemisoskus. “Teadlikud tööandjad leiavad väljakutsetele lahendused. Nii tööruumides kui ka kodukontoris töötajate puhul on vaja osata muutusi juhtida.”

Konkursi kaaskorraldaja ja Elisa personalijuht Agne Sokolov selgitas, et tänavu keskendub konkurss innovatsioonile hübriidtööajastul. “Innovatsioon on hübriidtöö üks tundlikumaid teemasid, sest lennukad ideed sünnivad enamasti inimeste vahetus koostöös.” Ta selgitas, et paljud tööandjad tajuvad hajusalt töötades innovatsiooni vähenemist ja haaravad seejärel esimese õlekõrrena kinni kohustuslikest kontoripäevadest. “Konkursi käigus ei otsi me mitte takistusi vaid võimalusi ja küsime, mis on parimad praktikad innovatsiooni soodustamiseks,” ütles Sokolov.

Aastate jooksul on Eestis kaugtöömärgise pälvinud üle 300 organisatsiooni. “Meil on sadu märgisega pärjatud tööandjaid, aga on ka veel väga palju neid, kes pole kandideerinud. Tihti peljatakse, et kas ettevõte teeb piisavas mahus kaugtööd. Kinnitan, et me ei reasta tööandjaid paremuse järgi. Teretulnud on ka need, kellel on vähem praktikat, aga selge visioon ja plaan, kuidas hübriidseid tööviise oma organisatsioonis ellu viia,” ütles PARE tegevjuht Kai Saard.

Traditsiooniliselt tunnustatakse konkursi käigus ka silmapaistvaid juhte ja personalijuhte. Sel aastal antakse välja tiitel „Hübriidtöö kujundaja 2026“ ja tunnustus „Parim hübriidtööd soosiv personalijuht“, samuti mitmeid teisi eriauhindu.

Esmakordseid kandideerijaid ja märgise pikendajaid oodatakse kandideerima kuni 30. septembrini 2026. Kandideerida saab siin.

Kandideerima on oodatud:

• kaug- või hübriidtööd rakendavad tööandjad avalikust, era- ja kolmandast sektorist

• esmakordsed kandideerijad ja märgise pikendajad

• tööandjad, kes soovivad tunnustada oma juhti ja/või personalijuhti

2026. aasta märgise saajad kuulutatakse välja 15. oktoobril toimuval tunnustusüritusel. Sündmusel arutletakse, kuidas hübriidsete töövormidega Eesti organisatsioonides innovatsiooni hoogustada.Kaugtöö Tegija on digitaalne märgis, mis kinnitab, et organisatsioon praktiseerib paindlikke tööviise. Tunnustustatud organisatsioonid saavad digitaalset märgist kasutada tööandja- ja organisatsiooni mainekommunikatsioonis. Konkurssi korraldab Targa Töö Ühing koos partnerite Elisa ja Eesti Personalijuhtimise Ühinguga PARE. Märgise kehtivust saab kontrollida smartwork.ee lehel.

The post Kaugtöömärgise konkurss 2026 algab appeared first on Targa Töö Ühing.

Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on paindlikkus ja peresõbralikkus paljude Eesti tööandjate jaoks elementaarne kultuuri osa. Märgis annab aga kindlustunde töötajale ja aitab töökohta valida.

“Kiidan ja tänan kõiki neid organisatsioonide juhte, kes näitavad töötajatesse hooliva suhtumisega eeskuju. Peresõbralikud tööandjad on muutnud enam kui 40 000 inimese töökeskkonda paremaks ja nende kogemusest on teistel mõndagi õppida,” ütles Joller. “Riik omalt poolt panustab õigusruumiga. Näiteks muudame pandlikumaks võimaluse pikemaajalisel haiguslehel olles soovi korral osakoormusega töötada. Samuti on riik loonud võimaluse jagada vanemahüvitist vanemate vahel ning ka vanemahüvitise saaja võib töötada.”

Peresõbraliku tööandja programmi kuldmärgise pälvisid sel aastal gotoAndPlay OÜ ja NOPE OÜ, Coop Pank AS, Telia Eesti AS ja Bigbank AS. Hõbemärgise said Finnair Business Services OÜ, AS Eesti Raudtee, Ericsson Eesti AS, Riigikantselei, Tallinna Haridusamet ja Eesti Töötukassa, pronksmärgise aga Vastseliina Hooldekodu.

“Tänavused lõpetajad paistavad silma järjepidevuse ja valmisolekuga päriselt muuta oma organisatsioonikultuuri. Nad tõid välja, et programm aitas neid süsteemselt ja samm-sammult edasi liikuda ning julgustas juhtkonda ja töötajaid rohkem koos arutama, millised tegevused korda lähevad ja millised mitte. Väga oluliseks peeti ka mentori tuge ja võrgustiku olemasolu, mis andis enesekindlust. Organisatsioonid kirjeldasid oma teekonda kui õppimist, peegeldamise võimalust ja kinnitust väljastpoolt, et ollakse õigel teel,“ ütles peresõbraliku tööandja programmi koordinaator Ave Laas Targa Töö Ühingust.

Peresõbraliku tööandja programmi kuldmärgise pälvinud Coop Panga personalijuht Janika Valliste sõnul on nende trumbiks paindlikkus ja inimlikkus. „Tähtis on, et tööandja kuulaks ja mõistaks ning saaks aru, et töötajad on lisaks oma ametile ka lapsevanemad, sõbrad, vabatahtlikud, reisihuvilised ja hobidega inimesed ning see kõik peab mahtuma ööpäeva sisse. Meie kogemus näitab, et just paindlikkus ja ärakuulamine on võtmetähtsusega. Vastu oleme saanud väga lojaalsed ning töörõõmu ja innustust täis töötajad.“

Täna toimunud tunnustusüritus keskendus töötaja- ja peresõbralikkuse kohta levivatele müütidele. Hannes Hermaküla juhitud paneeldiskussioonis arutlesid PERHi juhatuse esimees Agris Peedu, Telia Eesti personalidirektor Ingrid Viinapuu, peresõbraliku tööandja märgise programmi koordinaator Ave Laas ning programmi mentor ja personalijuhtimise ekspert Annika Oruaas.

Paneelis tõdeti, et peresõbralikkus ei tähenda kaugeltki ainult laste jõulupakke, mängunurki kontoris või suvepäevi. Nagu märkis programmi koordinaator Ave Laas, toetab peresõbralik lähenemine tegelikult kõikide töötajate töö- ja eraelu tasakaalu, sõltumata pereseisust või laste vanusest. Arutelu käigus jõuti järeldusele, et kõige olulisemaks peetakse tööandja paindlikkust ja inimlikkust ehk väärtusi, mis loovad usaldust ning aitavad kujundada motiveeritud ja pühendunud meeskonda.

Peresõbraliku tööandja märgise programm on mõeldud era-, avaliku ja kolmanda sektori tööandjatele, et aidata neil 1,5-3-aastase teekonna jooksul kujundada hoolivat ning jätkusuutlikku organisatsioonikultuuri. Märgis ei ole pelgalt tunnustus, vaid näitab järjepidevat arengut, mille käigus organisatsioonid analüüsivad oma praktikaid, kaasavad töötajaid ning juurutavad töö- ja pereelu tasakaalu toetavaid lahendusi. Tänaseks on märgise saanud juba 113 organisatsiooni ning programm on avaldanud positiivset mõju enam kui 40 000 inimese tööelule üle Eesti.

Järgmine peresõbraliku tööandja programmi kandideerimisvoor kuulutatakse välja selle aasta oktoobris. Peresõbraliku tööandja märgise programmi kutsus ellu Sotsiaalministeerium 2016. aastal ning selle tegevusi kaasrahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Lisainfot peresõbraliku tööandja märgise programmi kohta leiab Tööelu alamlehelt. Tunnustusürituse ülekannet saab vaadata järele Sotsiaalministeeriumi Youtube kanalil.

Fotod tunnustamisüritusest: fotograaf: Marek Metslaid.

The post Minister Joller: peresõbralikud tööandjad on muutnud ligi 40 000 inimese töökeskkonna paremaks appeared first on Targa Töö Ühing.

„Kaugtöö tegija 2025“ konkurss tunnustab hübriid- ja kaugtöö tegijaid. Sel aastal sai märgise esimest korda 11 organisatsiooni. Märgise kolmeaastast kehtivust pikendas aga 25 organisatsiooni. Üheksa aasta jooksul on märgis omistatud üle 300 Eesti organisatsioonile.  

Žürii hindas tööprotsesside läbimõeldust ja seda, kuidas ettevõtted on ühendanud kaug- ja kontoritöö. 

“Konkurss on olnud alati heaks peegliks kaugtöö olukorrale Eestis. On rõõmustav, et tänavu on märgise pikendajaid nii palju. See kinnitab, et paindlikud tööviisid pole ühepäevaliblikas või pandeemiaaegne trend, vaid meil on palju organisatsioone, kes järjepidevalt edendavad paindlikku tööd,“ selgitas Targa Töö Ühingu juhatuse liige Ave Laas. 

Konkursi partneri, Elisa personaliüksuse juhi Kaija Teemägi sõnul on hübriidtööst saanud uus normaalsus. Kandidaatide ankeetidest selgus, et valdavalt praktiseeritakse ettevõtetes hübriidtööd, kus osaliselt töötatakse kontoris ja osaliselt distantsilt. „Inimsuhted on ja jäävad oluliseks. Tuleb leida üles võti, mis koostöö kõige paremini toimima paneb. Seda lukku ei keera lahti vaid kindel aadress või kontoripäevade arv ning rolli mängib tegevuste mõtestatus.“ 

Parima kaugtööd soosiva personalijuhi tiitli pälvis sel aastal Maris Kärner Helmesest. Esmakordselt anti välja ka „Hübriidtöö kujundaja 2025” tiitel, mille pälvis KIKi juht Andrus Treier. Žürii hinnangul väärib Treier tunnustust selle eest, et ta tunnetab hästi tööturutrende ja töötajate ootusi ning on loonud läbimõeldud töökorralduse, kus kaug- ja kontoritöö toetavad teineteist. Kärneri puhul tõsteti esile tema pühendumust inimkeskse ja paindliku töökultuuri edendamisel Helmeses, kus hübriidtöö on lahutamatu osa töötajate väärtuspakkumisest. 

“Häid kandidaate oli palju ning selgelt väärtustatakse juhtide panust. See peegeldus ka tiitli pälvinud juhtide iseloomustustes. Nad on oma ala professionaalid, kes seavad töötajate heaolu esikohale,” ütles PARE tegevjuht Kai Saard.  

 2025. aastal said kaugtöömärgise:

Adacel Technologies Estonia OÜ, Dolm IT OÜ, Eesti Loto AS, Estravel Group AS, Helmes AS, Lotus Timber OÜ, Nortal AS, Rapla Vallavalitsus, Scandagra Eesti AS, Sotsiaalministeerium, Tallinna Teaduspark Tehnopol SA 

Märgise pikendajad (märgis kehtib kolm aastat)  

AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal, ADM Interactive OÜ, Advokaadibüroo Pallo&Partnerid OÜ, Andmekaitse Inspektsioon, Breakwater Technology OÜ, CGI Eesti, CH Konsultatsioonid OÜ, Coop Pank AS, Eesti Lennuakadeemia, Hurtigruten Estonia OÜ, Integratsiooni Sihtasutus, Keskkonnainvesteeringute Keskus SA, Lunden Food OÜ, Maa- ja Ruumiamet, Mercantile AS, Õhtuleht Kirjastus AS, Postimees Grupp, Proact Estonia AS, PZU Kindlustus (Lietuvos draudimas Eesti filiaal), Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Siseministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Tervisekassa, Transpordiamet, Trinidad Wiseman 

Tänuüritusel toimus ka vestluspaneel hübriidtöö praktikatest ja tulevikusuundadest, kus organisatsioonide kogemust jagasid Tehnopoli personali- ja administratiivjuht Triin Kuldmaa, Eesti Lennuakadeemia personalijuht Alice Ellamik ja Elisa grupi meelelahutuslahenduste juht Joosep Põllumäe. 

Märgise saajate väljakuulutamine on järelvaadatav: https://elisastage.ee/kaugtootegija/N6Z2lROmwH  

Kaugtöömärgis kinnitab, et organisatsioon praktiseerib paindlikke tööviise. Tunnustust annab välja Targa Töö Ühing koos partnerite Elisa ja Eesti Personalijuhtimise Ühinguga PARE. Märgise kehtivust saab kontrollida smartwork.ee lehel.   

Fotod „Kaugtöö tegija 2025“ märgise saajate väljakuulutamise tänuüritusest (Karli Saul):

The post Kuulutati välja 2025. aasta kaugtööd edendavad ettevõtted ja parimad juhid appeared first on Targa Töö Ühing.

Mais algab kaugtöömärgise konkurss “Kaugtöö tegija 2025”, kuhu oodatakse kandideerima kaug- ja hübriidtööd tegevaid organisatsioone ja juhte. Konkurss kutsub sel korral kaasa mõtlema, kuhu töömaailm suundub.

Targa Töö Ühing, Elisa ja Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE kutsuvad organisatsioone taotlema kaugtöömärgist, millega tunnustatakse eeskujulikke kaug- ja hübriidtöö tegijaid. Kandideerima oodatakse organisatsioone eri elualadelt, sest ajalugu on näidanud, et paindlikku tööd saab pakkuda ka näiteks tööstuses või logistikas. Üheksa aasta jooksul on märgis omistatud üle 300 Eesti organisatsioonile, kellest ligi 90% on märgist ka pikendanud.

Targa Töö Ühingu juhatuse liige Ave Laas sõnas, et sel korral keskendub konkurss varasemast enam hübriidsetele tööviisidele, mis on paljude jaoks praegu aktuaalne teema. “Uuringud peegeldavad, et organisatsioonid liiguvad üle struktureeritud hübriidtööle ehk seavad selgemad raamid töömahule kodus ja kontoris.  Hübriidtöö on tulevikutöö ja suurimaks väljakutseks saab, kuidas see panna toimima nii, et töötajad tunnetaksid, et neilt ei võeta midagi ära.” Laas lisas, et enim tekitab inimestes rahulolematust ebaselgus ootuste ja töökorralduse osas.

Elisa personaliüksuse juht Kaija Teemägi tõdes samuti, et mustvalgeid lahendusi tööviiside juurutamisel ei ole. “Iga organisatsioon peab koos oma inimestega katsetama, kuidas võtta mõlemast maailmast parim – mida teha kaugtöö vormis ja millal on mõtet ühte ruumi kokku tulla. Meie praktika näitab, et see on isegi ettevõtte sees tiimides väga erinev, mis kellegi jaoks paremini toimib,” selgitas Teemägi.

“Konkursil osalemist ei tasuks peljata ka need, kellel on kaugtööga põgusam sinasõprus,” lisas PARE tegevjuht Kai Saard. “Võib olla on mõnel uuemal tegijal värske vaade, millest õpib ka pikaajaline praktik.” Lisaks julgustas ta esitama silmapaistvaid juhte ja personalijuhte. “Need on inimesed, kelle eestvedamisel kaug- ja hübriidtöö teemadega tegeletakse. Nende kogemused väärivad esile tõstmist.”

Sel aastal tunnustatakse esmakordselt juhti, kes pälvib “Hübriidtöö kujundaja 2025” tiitli.  Samuti antakse välja “Parim kaugtööd soosiv personalijuht 2025” tunnustus ja mitmeid teisi auhindu silmapaistvatele ja eristuvatele organisatsioonidele.

Esmakordseid kandideerijaid ja märgise pikendajaid oodatakse endast märku andma kuni 20. augustini. Kandideerida saab siin. Konkursil võivad osaleda nii avaliku, era- kui ka kolmanda sektori organisatsioonid.

Märgise saajad kuulutatakse välja 9. septembril toimuval tunnustusüritusel, kus jagatakse kogemuslugusid Eesti organisatsioonide kaug- ja hübriidtöö praktikatest ja arutletakse üheskoos, milline näeb välja tööelu tulevikus.

Kaugtöö Tegija on digitaalne märgis, mis kinnitab, et organisatsioon praktiseerib paindlikke tööviise. Tunnustuse pälvinud organisatsioonid saavad digitaalset märgist kasutada tööandja- ja organisatsiooni mainekommunikatsioonis. Tunnustust annab välja Targa Töö Ühing koos partnerite Elisa ja Eesti Personalijuhtimise Ühinguga PARE. Märgise kehtivust saab kontrollida smartwork.ee lehel.

The post Kaugtöömärgise konkurss otsib edukaid kaug- ja hübriidtööd tegevaid organisatsioone   appeared first on Targa Töö Ühing.

Ka Eestis on mitmed organisatsioonid mõistnud, et pakkudes paindlikke töövõimalusi, saavad nad töötajate soovidele vastu tulla, kasvatades seeläbi töötajate pere-ja eraelu tasakaalu, motiveeritust, produktiivsust, rahulolu, jms. Neid organisatsioone on kindlasti rohkem, kui oleme jõundud oma Kaugtöö Tegija märgisega pärajata – kuid heaks teerajajaks ja kvaliteedi näitajaks on Kaugtöö Märgist omavad 195 organisatsiooni kindlasti.

Vaata, kes on need organisatsioonid, kes pälvisid Kaugtöö Tegija Märgise 2022 aastal.

The post Aina enam töötajaid eelistab töökohti, mis pakuvad paindlikke töövõimalusi – vaata, kes pakub paindlikke töövõimalusi Eestis. appeared first on Targa Töö Ühing.