Johanna Vallistu (Arenguseire keskuse juhtivekspert tööturu muutuste osas) toob Ametiühingute Keskliidu poolt korraldatud DigiStart seminaril välja, et kuigi digipöördel on palju positiivseid külgi nii riigile, ettevõtetele kui ka üksikisikutele, on sellel ka oma varjuküljed. Nimelt on virtuaal- ja hübriidrevulotsioon toonud meid sama suure muutuse lävele, nagu seda oli industriaalrevolutsioon. Erinevad uuringud on välja toonud, et industriaalrevolutsioon tõi kaasa esmalt suure kasumlikkuse tööandjatele. Seevastu positiivset mõju töötajate heaolule hakkas industriaalrevolutsioon avaldama alles peale seda, kui riigid jõudsid kohaneda muutustega, ning kehtestasid sotsiaalkaitse, miinimumpalgad, seadused töötingimustele, jne. Raske on hinnata, kas tänase virtuaalrevolutsiooni puhul oleme samas olukorras, kuid kindlasti on oluline pöörata tähelepanu riskidele ja ohukohtadele, mida digitaliseerimine töötajate seisukohast kaasa toob.
Üks näide on platvormitöö, mis viib riskid töötajatele, ning vähendab töötajate sotsiaalkaitset. Mis on aga huvitav on see, Johanna toob välja, et lisaks platvormitööle, toimub tööturul hetkel töö platvormistumine, mis hõlmab palju enamaid kui ainult platvormitöötajaid. See tähendab seda, et ka need töötajad, kes töötavad töölepingu alusel, võtavad endale palju rohkem vastutust ja riske töötades näiteks kodukontorist.
Lisaks töö platvormistumisele mõjutab virtuaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtt ka seda, kustkohast organisatsioonid inimesi värbavad. Ühest küljest on see positiivne, sest võimaldab ka inimestel endil töötada hoopis mõnele välismaisele ettevõttele. Kuid Johanna Vallistu toob näite Kanada kiirtoiduketist Freshiist, kes palkas kassapidajad hoopis Nicaraguast, kasutades selleks virtuaalseid võimalusi. Sarnased näited mujalt viitavad virtuaalsele koloniseerimisele – kus leitakse soodsamad töötajad mujalt riikidest. Ettevõtte seisukohast on see positiivne, kuid töötajate seisukohalt tekitab lisakonkurentsi ja viib palgataseme madalamale.
Lisaks on märgata tendentsi tööjõu kaubastumisele, mis on seotud spetsialiseerumisega. Digitehnoloogiate kasutuselevõtt nõuab järjest enam töötajaid spetsiifiliste oskustega. Ja nii tekibki olukord, kus töötajatele pakutaksegi lühemaid töölõike mingi konkreetse oskuse baasilt – pakkumata nn. pikemajalist tööd lähtudes töötaja kogu oskuste pagasist.
Teisalt toob “Kaugtööga seotud väljakutsed tööandjate vaates” uuring välja, et paindlike töövormide rakendamisega kaasneb väljakutseid ka tööandjatele. Nimelt leidub mitmeid regulatsioone, mis ei käi ajaga kaasas. Näiteks, töövahendite kompenseerimine, mis (mitmes kaugtöökohas) on kulukas ja praegust seadust järgides keeruline. Lisaks, tänane seadus, mis kohustab tööandjat vastutama töötaja tervise eest (ka kaugtööl) on ajale jalgu jäänud, kuna tööandjal puudub reaalne võimalus jälgida, kuidas töötaja oma kodus tööd teeb. Lahenduseks võiks olla iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste kasutuselevõtt, kus töötaja vastutab oma töötingimuste eest ise. Mõistagi ei pea vastustuse suurenemine tulema “tasuta”, vaid suurema vastutusega võiks kaasneda ka palgalisa.
Tööandjate poolt tellitud uuring toob välja ka selle, et järjest enam inimesi kasutab võimalust teha põhitööle lisaks tööampse – töötades teisele organisatsioonile või tehes eraprojekte otse klientidele. Kui kohapõhise tööviisi juures oli keeruline ühe päeva jooksul mitme tööandja juures töötamine, siis virtuaalse tööviisi juures on väga lihtne liikuda ühelt virtuaalselt koosolekult teisele vahetades vahepeal ka tööandjat või klienti. See toob kaasa üsna suure juhtimisalase väljakutse – nimelt, kuidas motiveerida ja kaasata töötajat põhitööl maksimaalselt panustama? On selge, et efektiivse koostöö edendamiseks hübriidmeeskondades ei piisa täna sellest, et juht oskab luua Zoom koosoleku. On vaja omandada uued juhtimistööriistad, ning nende abil terviklikult läbi mõelda kogu juhtimise, kaasamise ja ja motivatsioonitegurite pakett.
Artikkel baseerub DigiStart seminaril, mis toimus WorkSup keskkonnas 22.02.2022 ja on järgi vaadatav siin ning Tööandjate Keskliidu poolt tellitud uuringu “Kaugtööga seotud väljakutsed tööandjate vaates” baasil.
