Oluline pole mitte töötajate vanus, vaid millal töötaja end viimati koolitas.
Peep Peterson (Ametiühingute Keskliidu tegevjuht) tõi välja huvitava mõtte, et täna ei ole oluline mitte niivõrd töötajate vanus, kuivõrd see, millal nad viimati end koolitasid. Elukestev õpe ei ole mitte lihtsalt termin vaid fakt, ütleb Tiit Land (Tallinna Ülikooli rektor) rääkides (kõrg) hariduse tulevikust. Nimelt, näitab statistika, et täna on kõrgharidust omandavate õpilaste keskmine vanus kõvasti tõusnud- ja seda just eeskätt seetõttu, et inimesed pöörduvad tagasi end täiendama või täiesti uut eriala omandama.
Ants Silla (BCS koolituse juhatuse esimees) esitlus resoneerub antud teemaga, kui ta rõhutab, et õppimine ei ole eesmärk iseenesest – eesmärk on osata teha asju, ning õppimine on lihtsalt moodus, mis aitab selleni jõuda. Lisaks, olulisem kui teadmised, on oskus teadmisi plaanitult ja sihipäraselt rakendada. Ning väga olulisel kohal oskuste rakendamise juures on kontekts, kus seda rakendatakse. Nii toobki Ants Sild välja, et formaalhariduse osakaal kompetentside omandamisel on täna ci 30%. Üleejäänu moodustab sisuliselt õppimine töökeskkonnas. Ja seda just selle sama konteksti pärast. Näiteks võib ära õppida kõik Exceli funktsioonid, kuid ilma kontekstita, kus neid rakendada, ei ole sellest palju kasu. Ehk, peamine õppimine toimub naturaalses (töö)keskkonnas kui inimene saab õppida uusi asju töö käigus, või mujal õpitut ellu rakendada.
Maria Küti (Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juht) sõnum täiendab eelnevat – elukestev õpe ei ole midagi müstilist – õppimine toimub nagunii iga päev – inimesed lihtsalt ei pruugi seda endale teadvustada. Siiski, vahel ei pruugi igapäevane töökeskkond või tööülesanded olla piisavad selleks, et töötaja saaks oma oskusi arendada. Samuti toob digipööre kaasa osade ametikohtade kadumise – luues samal ajal uusi, kuid teistsuguste eeldustega töökohti. Seega, et olla jätkuvalt konkurentsivõimeline tööturul, on oluline areneda ja liikuda kaasa muutustega.
Kuidas peaks käituma inimene, kes tunneb, et vajab teadmistesüsti, et jätkata oma olemasoleval erialal, või muuta eriala sootuks? Esimese asjana soovitab Karin Andre Töötukassast pöörduda oma tööandja poole. Töötajal tasub uurida, kuidas saaks tööandja toetada töötajat õppimisel, et mõlemad saaksid töötaja õppimisest maksimaalset kasu. Kui aga tööandja ei ole töötaja arendamisest huvitatud, või ei saa mingil põhjusel töötajat õpingutes toetada, siis võib pöörduda Töötukassa poole. Nimelt nõustavad Töötukassa konsultandid karjääri ja õpingute teemadel ka neid inimesi, kes käivad tööl. Lisaks on Töötukassalt võimalik taodelda tasemeõppe omandamise toetust – 292 eurot kuus. Töötukassal on loetelu õppekavadest, millele õppimisele siirdumisel antud toetust makstakse.
OECD uuringu järgi koolitatavad väga vähesed Eesti ettevõtted oma töötajaid IT pädevuste osas.
Orsolya Soosaar (Eesti Panga majandusteadlane) toob välja, et Eesti on OECD uuringute järgi riik, mis nihutab tehnoloogia piire. See tähendab, et selle asemel, et kasutusele võtta mujal välja töötatud tehnoloogiaid, me töötame välja uusi tehnoloogiaid tootmiseks ja teeninduseks. See on väga tore uudis, kuna paneb meid samasse ritta meie põhjanaabritega. Mis on aga muret-tekitav on see, et sama uuringu järgi on meie riigis töötajate IT pädevused keskmisest kõvasti madalamad. Ja sealjuures koolitavad Eesti ettevõtted väga vähe oma töötajaid IT pädevuste teemal. Lausa nii vähe, et me oleme tagantpoolt neljandal kohal (OECD Economic Survey, 2019).
Seminaril käib mitmeid kordi läbi küsimus – “Kui õppimise teaduse seisukohalt on iseseisval õppel niivõrd suur osakaal, siis kas ja kuidas peaks organisatsioon seda toetama? Või peaks inimene täna ikkagi ise ennast harima?”. Mitmete esinejate esitlusest joonistub välja, et organisatsiooni roll on teha õppimine inimesele võimalikult lihtsaks ja kättesaadavaks. Organisatsiooni või meeskonnajuhi roll on täna aidata inimesel näha oma kasvupotensiaali ja siis koos arutada, mis võiks olla need sammud, mis aitavad seda saavutada. Kas see on siis mingi kursus, uus tööülesanne, mentori kaasamine, töövarjuks olemine, vm. Võimalusi on palju, kuid kõik hakkab ikkagi eelkõige kasvupotensiaali märkamisest ja teadvustamisest koostöös inimese ja organisatsiooni vahel.
Ants Silla esitlus toob siia juurde, et organisatsiooni poolt toetatud õppimine (digiteemade võtmes, aga tegelikult igal teemal) peab olema vaadeldud tervikuna. Kuna õppimise juures on kõige olulisemal kohal võimalus õpitut rakendada, siis peab väga hästi olema läbi mõeldud, kuidas luua terviklik õppimist soodustav keskkond, mis koosneb nii täiendkoolitusest, õpitu töösse rakendamisest kui ka sotsiaalsest õppimisest (kolleegidega kogemuste vahetamisest). Ants Sild toob näiteks DigiComp mudelist tuntud probleemi lahenduse oskuse. Ta toonitab, et sellest, et inimene ise õpib koolitusel mõnd (digiteemalist) probleemi lahendama jääb üksi väheks – sest “digioskused ei ole eesmärk omaette, eesmärk on arukas töö- ja elukorraldus digioskuste abil”. Et ka organisatsioon töötaja uutest osksutest võidaks peavad olema hästi läbi mõeldud tööprotsessid, et isik saaks:
- õpitut rakendada
- õpetada ka teisi, ning
- panustada organisatsiooni (digiteemaliste) probleemide lahendamisse.
Suured organisatsioonid (Google, Wallmart, jne) on sellega täna edukalt hakkama saanud, kuid väiksematel organisatsioonidel napib täna kahjuks teadmisi ja resursse, et taolist protsessi terviklikult läbi mõelda ja tööle panna. Seepärast ongi BCS koolitus ühe projekti raames loonud SkillAby koolituskeskkonna, mis püüab keskmisi ja väiksemaid ettevõtteid töötajatele terviklike õpiteekondade loomisel aidata.
Organisatsioonidele võib abiks olla ka näiteks Coursera keskkond, kus saab sarnaselt SkillAbyle kõigepealt analüüsida töötaja pädevusi ja seejärel luua töötajate profiilile sobivad kursused. Coursera miinus on see, et kursused on peamiselt inglise keeles ja nii SkillAby kui Coursera puhul tuleb organisatsioonil ikkagi endal läbi mõelda see, kuidas õpitut ellu hakatakse rakendama.
Miks koostöö organisatsiooni ja inimese vahel arengu ja õppimise seisukohalt nii oluline on? Koostöö on oluline seepärast, et:
- esiteks tõuseb sellisel juhul inimese arengust organisatsioonile kõige rohkem tulu,
- teiseks seepärast, et siis on ka töötaja enam motiveeritud, kui näeb oma arenguvõimalusi, ja
- kolmandaks seetõttu, et kui inimene võtab enda arendamise teekonna ette ilma organisatsiooni poolse toetuseta, siis on suur tõenäosus, et see organisatsioon jääb varem või hiljem sellest inimesest ilma.
Siia lõppu sobib hästi Karin Andre sõnum ettevõtetele – Töötukassa on täna ka ettevõtetele toeks töötajate digipädevuste arendamise osas. Nimelt on võimalik Töötukassalt taodelda IT pädevusi tõstvate koolituste läbiviimiseks toetust kuni 80% ulatuses koolitamise kuludest. Nii, et kui organisatsioonil on mingi suurem muutus käsil, ning on teada, et töötajatel puuduvad vajalikud oskused muutusega kaasas käimiseks, tasub võtta ühendust Töötukassaga.
Mõtted, mida seminarilt kaasa võtta:
- Digipööre ei võta töötajatelt töökohti ära, vaid võimaldab töötajatel teha paremini tasustatud tööd (Jaan Hendrik Toomel);
- Õppimiseharjumus on ülioluline, et teha samm parema töökoha suunas (Jaan Hendrik Toomel);
- Inimesed saavad ja lausa peavadki ise küsima oma juhilt ligipääsu täiendõppele – näiteks e- õppekeskkondadele (Maria Kütt);
- Õppimine toimub nagunii iga päev, aga me lihtsalt ei teadvusta endale seda (Maria Kütt);
- E-õppe keskkonnad ei pruugi sobida kõigile. Pigem sobivad need edasijõudnumatele õppijatele, kes suudavad ise õppida. Oluliselt lihtsam on õppida teistega koos (Kristi Vinter Nemvalts).
- Väga olulisel kohal lisaks digioskustele on ülekantavate oskuste arendamine (näiteks oskus õppida), mis aitab ka digioskuste arendamisel.
- McKinsey ütleb, et digioskused ja sotsiaalsed oskused on need kaks peamist, mida vaja tuleviku tööturul (sama kinnitab ka Eesti Juhtimisoskuste uuring).
- Kõige kriitilisem (digi) oskus on osata küsida õigeid küsimusi ja leida neile vastuseid.
- Inimene peab mõistma, et õppimine on tema enda huvides, ja võtma vastutuse enda arendamise eest (Urve Mets).
- Organisatsioonid omakorda võiks hoida õppimise teemat koguaeg foonil ja jõustada inimesi õppima ja arenema (Kristi Vinter Nemvalts).
Artikkel baseerub DigiStart seminaril, mis toimus WorkSup keskkonnas 22.02.2022 ja on järgi vaadatav siin.
