Kui rääkida nutikast ja tõhusast eesmärgistamisest, siis ilmselt tuleb esimesena pähe SMART mudel, mis on üsna kõvasti kanda kinnitanud erinevates valdkondades. Tarkade (SMART) eesmärkide seadmisel soovitatakse soovitatakse juhinduda järgnevast:
- Esiteks, et eesmägid oleksid sõnastatud üksikasjalikult (S = Specific) vastates küsimustele: “Kes? Miks? Millal? Kuidas?”
- Teiseks, et eesmärgid oleksid mõõdetavad (M – Measurable), ehk: “Kuidas me aru saame, et muutus on toimunud?”
- Kolmandaks, kas eesmärgid on saavutavad (A – Attainable), ehk: “Kas eesmärki on võimalik antud ajavahemikus, etteantud vahenditega, eesseisvate takistuste kiuste saavutada?”
- Neljandaks, kas eesmärgid on realistlikud ja saavutamist väärt (R – Realistic)? Tasub enda jaoks lahti mõtestada: “Miks on eesmärgi saavutamine oluline? “
- Ning viiendaks seada eesmärkidele ajaline raamistik (T – Timely), vastates küsimusele: Mis ajaks on eesmärk täidetud?
Veidi vähem tuntud kui SMART, on POWER meetod (1), mis baseerub neurolingvistilisel programmeerimisele. Kuigi SMART ja POWER meetodeid ja nende tulemusi on keeruline päris elus võrrelda, on siiski osad teadlased arusaamal, et POWER mudel on efektiivsem. Miks? Peaasjalikult selle pärast, et POWER meetodi puhul asendatakse sõna eesmärk sõnaga tulemus. Sõnal tulemus on neuro-lingvistilise programeerimise teooria kohaselt tugevam psühholoogiline mõju, kuna see paneb meid ette kujutama tulemust, mis on juba saavutatud. Seevastu eesmärk, paneb meid mõtlema millestki, mis on alles saavutamata. Lisaks on POWER eesmärgistamine veel üksikasjalikum kui SMART, ning baseerub meie tunnetele, millel on tugevam psühholoogiline mõju. POWER meetod juhindub viiest aspektist tulemuste kirjeldamisel, mis on järgnevad:
- Positive (positiivne) – tulemus peaks olema sõnastatud positiivses vormis, sest negatiivses vormis sõnastatud tulemus tekitab automaatselt tõrke selle suunas liikumiseks. Näiteks, kui töötempo on läinud liiga kiireks, siis tasub sõnastada tulemus järgnevalt: “Soovin, et mu töötempo oleks rahulikum”, versus: “Ma ei soovi tööl nii palju kiirustada”.
- Own role (isiklik roll) tulemuse saavutamisel – tulemuse kirjeldamise puhul on oluline kirjeldada enda rolli tulemuse saavutamisel. Ehk siis, kui soovitakse, et töötempo oleks rahulikum, tuleks sõnastada, mida saab inimene ise ära teha selleks, et tulemust saavutada. Näiteks: “Ma räägin oma ülemusega ja püüan leida võimaluse mõne tööülesande enda nimekirjast ära anda”, versus: “Keegi võiks teha osa tööd minu eest”.
- What specifically (mida täpsemalt tehakse) – sarnaselt SMART mudelile on tulemuse saavutamise juures oluline täpsus ja üksikasjalikus, mis tähendab POWER mudelis seda, et tuleb sõnastada üksikasjalikult, mida tehakse tulemuse saavutamiseks. Seega, kui eelmises punktis sai lubatud endale, et räägitakse ülemusega, siis siin punktis tuleb minna konkreetsemaks, näiteks: “Ma kirjutan ülemusele homme hommikul kirja ja lepin kokku aja, millal saame minu töökoormuse teemat arutada”.
- Evidence (tõendid) – sarnaselt SMART mudelile on POWER mudelis oluline sõnastada see, kuidas me aru saame, et tulemus on saavutatud? Erinevus SMART mudelist on see, et POWER mudel keskendub sensoorsetele tulemustele, ehk tunnetele. Ehk siis, mida isik tunneb, kuuleb ja näeb, kui tulemus on saavutatud. Antud näite puhul võib seda sõnastada näiteks järgmiselt: “Ma tunnen end rahulikuna ja lõõgastununa, kui mu töökoormus on väiksem. Ma kuulen oma lähedasi ütlemas mulle, et ma näen puhanud ja hea välja. Ma näen taas rohkem oma sõpru, kuna mul on rohkem vaba aega.” Neurolingvistilise teooria kohaselt on taolistel sensoorsetel ettekujutustel suurem mõju meie motivatsioonile ja tegustemistahtele, kui abstraktsetel mõõdikutel.
- Relationship (suhted) – viimase sammuna soovitab POWER meetod analüüsida tulemuse mõju seost isiku ülejäänud elukorralduse ja teiste inimestega. Igasugused kahtlused on indikaatoriks, et need võivad tulemuse saavutamisel takistuseks saada. Antud näite puhul võib näiteks saada takistavaks teguriks see, et osakonnas, kus isik töötab on üks töötaja hiljuti jäänud lapsehoolduspuhkusele, ning asendust ei ole veel leitud. See võib olla põhjuseks, et töökoormus on suurenenud. Siis tasub mõelda, mis on alternatiivsed lahendused või moodused tulemuse saavutamiseks. Kas saab aidata kuidagi kiirendada asendaja leidmise protsessi – soovitades tööle mõnd oma sobivat tuttavat? Või oleks ajutiselt lahendus see, kui ülekoormuse eest makstaks lisatasu? Igaljuhul on viimane punkt oluline nn “reality-check”, mida tasub võtta kui ennetavat meetodit takistuste ületamiseks.
Kokkuvõttes võib öelda, et nutikalt seatud eesmärgid ja tulemused on igaljuhul kasulikud, sest on täheldatud nende positiivset mõju inimeste heaolule, õpisaavutustele ja töösaavutustele. Millist konkreetset meetodit kasutada jääb igaühe enda ostustada, kuid miks mitte proovida lausa mõlemat?
(1) Beyond SMART? A new framework for goal setting. Day & Tosey, 2011.
